Kusti leidis mõnda aega tagasi osta.ee-st selle surematu kunstiteose. Sai Facebookis veidi lõõbitud, et antiik ja nii edasi, ise pidasin seda nii heaks naljaks, et saatsin lingi ka abikaasale edasi.
Abikaasa ütles, et väga kena, ja küsis, kas tegemist on oksjoniga või lihtsalt pilt müüa.
Mul polnud tol hetkel aega sellesse vastusesse lähemalt süveneda, järeldasin, et tegu on irooniaga, ja ei mõelnud sellele pikemalt, kuni abikaasa siis eile küsis, kas ma tegin pakkumise ära ja et kas Kusti hoolitseb transpordi eest.
Ma ei saanud tükk aega midagi aru, kuni lõpuks hakkas koitma, millest jutt käib. Mul oli hirmus naljakas, abikaasal jälle ei olnud üldse naljakas. Küsisin siis, et kas talle tõsimeeli pilt meeldis või milles asi on. Abikaasa ütles, et eriti ei meeldinud, aga et nende 7 kuu jooksul on elu talle õpetanud, et parim lähenemisviis lastetoa sisustusse puutuvate küsimuste puhul on noogutada ja öelda: "Jah, kallis."
Et vat kui hästi kasvatatud mees mul on!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar