Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, peaksin ma ilmselt alustama sellest, kuidas me pulmakülaliste nimekirja koostades jõudsime arusaamisele, et vaatamata sellele, et plaanis on väiksem ja mitteametlik üritus perekonnale ja lähimatele sõpradele, ei mängi alla 60 inimese kuidagi välja. Aga uuesti läbi käia kogu mu bridezillastumise teekond läheks liigselt pikaks ja kurnavaks; konstateerin siinkohal üksnes seda, et rõngastumine on edukalt läbi viidud, pulmakook konsumeeritud ja kaasavara (peaaegu) täies koosseisus Taani transporditud. Seda ka hoolimata Tallinna lennujaama turvameeskonna katsetest piiriületust torpedeerida tulenevalt seljakotis leiduvast hõbelusikate vormis metallihunnikust, mispuhul tundsin teatavat kiusatust osutada sellele, et hea tahtmise korral saaksin piloodile ka kulbiga armastavalt vastu pead koputada, ent otsustasin mitte tarktagumikku mängida ja selle siiski tegemata jätta.
Väljas on sügiseks pööranud, vihma sajab ja süda läigib kergelt Tallinnast kaasatoodud shokolaadist. Ega see häbeneda anna, kui laiskus liiga suur on, et suppi keeta.
Ühtlasi on, nagu osa teist ka ilmselt märganud on, osa pulmapiltidest nüüd edukalt Facebooki üles laetud (tänud siinkohal Trillepile, Kustile, Mariale ja Madsile).
Uudiseid 112 rubriigist. Täna hommikul oleks ma peaaegu et vales kohas teed ületanud orava alla ajanud.
