Läbi raskuste finishi poole

Eile toimus siis Kopenhaageni maraton. Terve kesklinn oli autodest tühjaks aetud ja spontaanselt plaksutavaid möödakäijaid võis kohata pea igal pool. Natuke nagu arvutimängu kogemus in real life, et inimesed viskavad üksteisele paar täiesti seosetut lauset (nt. "Eile nägin ma jõe ääres mudakrabi.") ja siis hakkavad vastust ära ootamata sporaadiliselt (?) plaksutama. Sellegipoolest, täna on siis offisis näha, kuidas valuliste nägudega inimesed end vaevaliselt treppidest üles ja alla veavad. Taanlased on meil üldiselt ju sportlikud siin. Mu roomie Mick kurdab juba kolmandat päeva õudset seljavalu, mis tulevat alati siis, kui tal piisavalt aega spordiga tegeleda ei ole. Huvitav, mulle hakkab selg haiget tegema just siis, kui mind on sunnitud spordiga tegelema... Aga neid tegelasi on siin küll ja küll, kes iga päev 11 kilomeetrit mõlemas suunas (tööle ja koju) rattaga sõidavad ja sööklas diskuteerivad, et kuidas Vasaloppet sel aastal läks.

Ma võtaks selle sõnavõtu kokku Freddy Mercury esitatud kaunite sõnadega: "Too much sport will kill you."

Põhimõtteliselt olen ma nüüd valmis selle käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduse (TM) seenele saatma ja alustama oma sushi-veini-maniküüriõhtut Tyra Banksi ja Ameerika Järgmise Toppmodelliga - Davidil on nimelt bändiproov.

Edit: Kui keegi veel mäletab, kuidas see käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduse mäng käis, siis palun mulle lahkesti teada anda, ma mõtlen seda järgmisel offisivälisel koosolekul tutvustada kui uut ja põnevat seltskonnamängu eksootilisest ida-Euroopast. Dialoogiosa on mul meeles, aga ma ei mäleta, mis selle tegevuse üldine point oli - et see kes midagi valesti ütles, pidi mingit alkoholi jooma vä?

Lammas all paremas nurgas

Niisiis, suvi Taanimaal on selleks korraks ilmselt läbi nüüd. Oli ilus, aga otsa sai.

Täna ostsin ära lennukipiletid, nii et 19.-28. juuni viibime taas kord Eestimaal ja ettepanekud on teretulnud.

Taani maksuministeerium avaldas täna pressiteate, kus öeldi, et bensiinihinna tõusuga riigi käibemaksutulu ei suurene, sest inimesed ostavad bensiini võrra muud nodi vähem. Rullnokkade ministeerium, tundub... ega seda varianti muidugi ei ole, et bensiini vähem osta. Näiteks.

Avastasin õudusega, et eesti keel hakkab meelest ära minema. Kohtusin eesti kliendiga ja sain aru, et pagan, mul tegelikult on inglise keeles lihtsam rääkida. Käibeväljendid jne. Rääkimata sellest, et ma oma ema kõnetan inglise keeles, kui mulle järsku mingi mõte tuleb. Einoh, hea, et vähemalt passiivne keeleoskus on olemas, ei pea häbenema, kui paeluss pea välja pistab ja ütleb, et saia tahab. Ma olen eluaeg vaadanud põlgusega neid kirjutisi, kus ingliskeelne lausestruktuur lausest välja kargab ja sind tagumikust hammustab hetkel, mil sa seda kõige vähem ootad, aga kardetavasti liitun ka ma ise lähemas tulevikus nende ridadega. Kui ma seda juba mitte teinud ei ole, praktikat on vähevõitu.

Üldiselt olen ma nigelas tujus, nii et hence ka see sihitu irisemine.

Ussidest rääkides muidu: sõitsime viikendil mööda Helsingøri viivat jalgrattarada, mis läheb läbi sellise mõnusa lehtmetsa; et tee kohale kaarduvad pähklipuud ja igati poeetiline. Ja järsku kukub mulle puu otsast noor nastik (hiljem profülaktilistel põhjustel Rudolfiks nimetatud) ratta ette. Nagu teada, madude ootamatu juuresolek päästab reeglina silmapilkselt valla minus peituva hüsteerilise idioodi, kes edulisematel hetkedel on ratsionaalsema alter ego poolt õnneks suutropitud ja radiaatori külge aheldatud. Metsa ma ilmselt niipea uuesti ei lähe.

Mõnusa ilma tõttu on see töötuba suletud

Ei saa mitte vaiki olla seda prognoosi vaadates:

Minus tekib ohjeldamatu tung haarata pudel külma valget veini ja minna parki murumänge mängima. Needless to say, kontoris istuda ja läbi akna sillerdavat merd vaadata tundub ikka täieliku ajaraiskamisena.

Et kokkuvõttes, väike teoreetiline kingsepa-Andersi situatsioon siis. Statistikat vaadates tuleks muidugi olukorrast viimast võtta - kõige tõenäolisemalt on see esimene ja viimane nädal, kus me hamletitemaal anno 2008 päikest näeme.

Pühade puhul

Riputasin just Facebooki mõned Ungari-fotod üles.

Mitte Facebooki-kasutajatel, kel huvi on, andke mulle teada, ma siis saadan eraldi lingi.

Palju kisa, vähe villa

Eile sai Barca ManU käest taas kord kottida. Vaatasime mängu ühes neist jalgpallibaaridest, kus üks korrus teemakohaselt Barca-stiilis on sisustatud. Anti-madridista jne. ManU fännid olid targu alumisele korrusele paigutatud ja Barca nägi oma helesinises vormis välja kergelt nagu kamp Colgate'i-poisse.

Millegipärast kerkis mul aga elavalt silme ette idee kasutada jalgpallureid nt pesupulbrireklaamis. Mõtelge - Cristiano Ronaldo seisab vannitoas ja räägib: "Pärast iga mängu on mu valged püksid kaetud inetute muruplekkidega, mis pesus kuidagi välja ei tule. Kuulsa jalgpallurina on puhastes pükstes väljakule jooksmine mulle väga oluline. Katsetasin tavalise pesupulbriga, aga plekid jäid. Kuni treener mulle Arieli soovitas. Nüüd on mu püksid alati lumivalged - isegi 30 kraadi juures."

Minu meelest oleks see väga võluv ja meeldiv vaheldus nendele Poola koduperenaistele. Või mis Poola - nad kurinahad on isegi Helena Christensenist ju suutnud täisverelise pesupulbrinaise teha.

Teine idee tuli mulle seoses sellega, et mingi auto võitis Saksas taas kord Kuldse Rooli auhinna - taani keeli "Det Gyldne Rat". Arusaadavalt tõlkisin ma selle kiirelt Kuldseks Rotiks ja sain kohe aru, kui väga mulle tegelikult meeldiks nn närilistesarja autod. Midagi analoogset Jaguarile, aga hüppevalmis kaslase kuju asemel kükitaks kapotil näiteks hamster. Mõttearendus jäi selle taha pidama, et mulle ei tulnud enam rohkem närilisi meelde; David pakkus saarmast, aga saarmas vist närilisena päris ei kvalifitseeru.

Kö kola, baszd meg...

Ma olen nii väsinud, et mul läheks tõega vaja veel ühte nädalat (ja salatidieeti), et puhkusest taastuda.

Nõustun rohkem kui kunagi varem mu ema seisukohaga, et odavlennufirmad = raisatud aeg ja raha. Malmösse lennuki peale minna võtab pool päeva pluss üsna korraliku tüki rahakotist, nii et ma panen oma kasti maha; valge inimese lennujaam on Kopenhaagen.

Saabusime kõrgendatud lootustega suvise ilma osas, mis kahe esimese päeva jooksul ka tõeks osutusid. Ülejäänud aja paraku lõdisesime vapralt oma suveriietes ja haudusime plaane riideid juurde osta (mis poepuuduse tõttu jäi küll tegemata).
Tegime ära oma parimas Sideways-stiilis veinitripi Villanysse. Turismihooaeg ei ole veel alanud ja nii olime ainsad külalised nii hotellis kui ka enam-vähem kogu külas. Villany on põhimõtselt üks külatänav, kus mõlemal pool teed paiknevad veinikeldrid. Praegusel aastaajal enamus neist küll suletud, aga kuna ka need, mis avatud on, tunduvad seda reeglina olevat vaid neli-viis tundi päevas, oleks see nagunii mitme päeva projekt need kõik läbi juua - ja meil oli vaid üks õhtu. Aga vein oli väga hea ja suhteliselt odav.

Hea vein kõrvale jättes, tundub mulle siiski hetkel, et edukas külaturism Ungaris on siiski võimalik vaid siis, kui sul algusest peale on väga konkreetselt teada, mida sa näha soovid. Sihitult ringisõitmine ja maaliliste/kentsakate külade avastamine ei ole nagu päris see; kõik need urrima külad näevad nimelt täpselt ühesugused ja suhteliselt ebasõbralikud välja. Mul tekkis tagantjärele idee teha fotoseeria Ungari pingiklatshist (s.t. igas külas leiab ka pealiskaudsel läbisõidul kolm-neli teeäärset pinki, kus istub kolm-neli suvalises vanuseklassis persooni, kes võõraste lähenedes kiirelt vait jäävad ja altkulmu saadavad signaale stiilis "sa ei ole siin teretulnud"), aga see peab ilmselt järgmiseks korraks jääma.
Käisime Szigetvaris (mis on põhimõtteliselt üks igav väike linn) ja jalutasime ümber Szigetvari kindluse (mis on põhimõtteliselt üks igav väike kindlus, õnneks oli see suletud, nii et me sisse ei saanud). Käisime ka Siklosis (mis on samuti põhimõtteliselt üks igav väike linn, ainult et Siklosis on Tesco, mida Szigetvaris ei ole) ja jalutasime ümber Siklosi lossi (mis oli paraku turistidele avatud, nii et meil ei olnud erilist valikut); Siklosi lossis asub kunagi ilmselt üsna populaarne ajaloo/kunstimuuseum, mille väljapanek vähemalt pealtnäha on kokku pandud põhimõttel "tooge meile kõik oma vana sodi ja me paneme selle vitriini üles". Ausõna, tuleb välja, et kõigel, mis pärineb varasemast ajast kui 1995, on ajalooline väärtus, ja kui ma ütlen "kõigel", ei ole tegemist vaid kirjandusliku liialdusega. Selleks ajaks, kui kindlusest välja saime, oli igavus meid peaaegu maadligi surunud, ja David ütles, et kui me oma tulevasi lapsi (Jens ja Jensine, obviously) rängalt karistada tahame, peame me nad Siklosi ekskursioonile saatma - ma usun küll, et juba üksnes ähvardusest piisab.

Meil oli ka enese kokteilikaardist läbijoomise õhtu Pécsis ja paar täiesti suurepärast restoranikülastust nii Pécsis kui Budapestis; kui kellelgi peaks vihjeid vaja minema, jagan neid lahkesti.

Ahjaa - ja ma niitsin muru. Esimest korda elus.

Veel rohkem kevadet!

Homme olen ma off ja reedel toimub start Budapesti suunas. Budapest tundub populaarne sihtkoht olevat hetkel.

Finantspõhjustel lähme Malmö lennujaamast Kbh asemel. Ega ma seal kunagi käinud ei ole, aga eelarvamusi on mul palju. Et see on selline väike asfaltlapp keset põlde, kuhu isegi hobukaarikud ei sõida, ja et lõppkokkuvõttes peame Taanist takso võtma, et sinna saada ja kokkuvõttes läheb palju kallimaks. Elame, näeme.

Täna õhtul transpordime kassi Davidi ema juurde, kus kass need vahepealsed kümme päeva rõõmsalt suvitada saab. Davidi emal on palju ilusaid asju, potililli, valgeid diivaneid ja linnukeste söögimaja akna taga. Kassil saab ilmselt lõbus olema, aga ma olen Davidi ema pärast veidi mures, et ta ehk nõustus selle loodusõnnetuse enda juurde võtmisega veidi läbimõtlematult.

Räägitakse, et Ungaris pidi suur kevad olema, Yahoo näitab 15-20 kraadi. Ja ma ostsin esimesed kontsata kingad viimase viie aasta jooksul, et kord ometi reisile praktilises mõttes ettevalmistunult minna. Loodetavasti ei unusta ma muid elulisi tarvikuid maha, näiteks aluspesu, hihi.