2008-12-20

Täna hommikul sain näiteks mingi urrima kuusepuu...

Mul on kaks põhjapõtra puudu viiest tuhandest kohalikust ühikust, miljonilootused hääbusid juba mõned päevad tagasi. Lõpetasime just jõulushoppamise loodetavasti eelviimase etapi (peab ju ära kasutama seda, et kommertslikest huvidest lähtudes on jõulueelsel ajal kaubanduskeskused avatud KA nädalavahetusel!) Ühtlasi tundub ka, et Organiseerimisega hakkab kõik lõpuks õnnelikult ühele poole saama, kuigi ma päris hea meelega vahetaksin selle eeloleva rea perekondlikke lõunaooteid, õhtusööke, täringumänge jms. paari päeva vastu, kus ma lihtsalt midagi tegema ei pea.
Õues kisub tormiseks, aga valged jõulud ei ole kriipsugi rohkem realistlik kui kuu aega tagasi.


2008-12-12

Noormees, kes printimisega tegeleb, on täna kahjuks koju juba läinud

Siiani olin ma Eesti pankadest ja üldisest bürokraatiast suhteliselt kõrgel arvamusel, vähemalt võrreldes Taaniga, kus iga asi mitu päeva aega võtab ja kuninglik tigupost aukohal on. Üldine asjaajamine igatahes tundus Eestis alati kuidagi lihtsam.
Mõned kuud tagasi hakkas Hansapank (vabandust, Sveedpank) mulle sõbralikus toonis kirju saatma, et mu deebetkaardi tähtaeg hakkab läbi saama. Pärast kolmandat kirja ("Palun helistage klienditoe telefonile, et saaksime leida Teile sobiva lahenduse") helistasin klienditoe telefonile, et saaksime leida Mulle sobiva lahenduse - ilmselgelt Rävala kontorist kaardi üles korjamine ei ole päris see.
"Jah, me saame küll uue kaardi teile postiga saata, kui te välismaal elate, aga see on väga aeganõudev ja kallis."
Muutusin rahutuks.
"Te peate meile faksiga avalduse saatma."
Muutusin rahulikumaks, aga mõtlesin, et kust pagan ma selle faksi leian. Ehk töö juures sekretär teab maja peal mõnda.
"Siis me saadame teile postiga lepingu, käite notari juures ära ja lasete apostilli peale panna."
Ma tõsiselt mõtlesin, et ta teeb nalja. Mis effing mõttes ma lähen notari juurde mingi deebetkaardi pärast? Teate, kui palju notarid Taanis maksavad?!
Osutasin, et veidi aega tagasi oli mul Ühispangaga (vabandust, Seebiga) täpselt sama Situatsioon ja et Seep saatis mulle kaardi ilma täiendavate küsimusteta.
"No ma ei tea, mis nad seal teistes pankades teevad, aga meil igatahes käib asi niimoodi. Oodake, ma loen teile siit juhistest, mis mulle antud on."
Osutasin, et kui ma saan internetipangas oma krediidilimiiti suurendada, ülekandeid teha, tulumaksudeklaratsiooni esitada ja igasuguseid muid põnevaid isikutuvastamist nõudvaid toiminguid sooritada, kas ei ole see natuke vanamoodne, et tühipalja kaardi pärast nüüd peab kolm tilka verd pitseeritud ampulli sees vandekulleriga kohale saatma.
Vaikus.
Kordasin küsimust ja toonitasin, et ma mõistan, et preilil isiklikult ei ole selles küsimuses sõnaõigust, aga et ma loodan, et ta ülemisel korrusel probleemi tõstatab, kui sobiv juhus tuleb.
Vaikus.
Mis ma siis ikka. Kui Hansapank (vabandust, Sveedpank) arvab, et just nimelt nende rottkoerakaardiga maksmine on seda väärt, siis nad arvavad üldiselt valesti. Aga kui tuleb hetk, kus mul viletsa tööpäeva lõpus eriti on vaja kliendisuhet teiselt poolt vaadata ja asjaomastele selgeks teha, miks üks neist on loll, teine laisk ja mina pean üksinda rabama, siis saan ma selle alati prügikastist üles korjata ja veidi lustida. Ma loodan ainult, et nad nende kirjade saatmise lõpetavad varsti ära.

2008-12-08

On hambad korras ikka, jah?

Iga tähtpäeva puhul, aga jõulude ajal veel eriti, üllatab mind Kopenhaagenis elades see ümbervahetamise kultus, mis siin kingituste ostmise ja saamisega seoses vägagi populaarne on. Praegusel aastaajal loetakse sulle poes peale sõnad selle kohta, mis kuupäevani ostetut tagasi anda või ümber vahetada saab, ka siis, kui sa paki piima ostad. Ja tean inimesi, kelle jaoks paneb poodi pakiga tagasi minemine puht põhimõtteliselt i-le täpi ja ristikese keset pohlamoosi.
Tunnistan, tegemist on väga praktilise lahendusega - kellele ikka läheb vaja seda mõttetut pudi-padi, mida riigipühade aegu kohusetundlikult kokku ostetakse. Teiselt poolt urgitseb mu vanamoeline sisetunne, et kingitud hobuse suhu ei vaadata ja et kui keegi on kulutanud aega, raha ja energiat, et sulle kingitus valida, osta ja kohale tuua, ei tohiks vähemalt kinkija ees kaalutleda, kas, kus ja millal seda ümber vahetada saab. Pärismaalased võtavad seda täiesti loomulikuna, aga iga kord, kui mulle pidulikult üle antakse kingitus koos juhistega, kui kaua ja kuskohas seda poodi tagasi viia saab, tekitab see minus kerge ebamugavustunde.
Ja kokkuvõttes tekib mul paratamatult küsimus, misjaoks me üldse kingituste tegemisega vaeva näeme, kui me juba stardijoonel eeldame, et adressaadile kingitus ei meeldi või et tal sarnaseid juba neli tükki on. Kas ei oleks sellisel juhul kõigile osapooltele lihtsam ja meeldivam teostada Internetipangast ülekanne ja lasta asjaosalisel endal oma must töö ära teha...

2008-12-03

Ilmselt sellest, kuidas Imbi ja Ärni paadiga üle lahe käisid

Iga kord, kui ma mingil hirmsal ja tööandja poolt pealesunnitud (tõsi küll, ka kinnimakstud) põhjusel loen Euroopa Ühenduste Kohtu kaasuseid, hüppab mulle taas näkku tõsiasi, et ainuke väga ilmselt Eesti ja eestlastega seotud kohtuasi (Salumets And Others, C-455/98) käsitleb suurtes kogustes etüülalkoholi smugeldamist Soome. Tüüpiline?