2008-03-31

It's the little voices in my head that tell me to go shopping

Punkthaaval siis kokku võtta vahepealsed tähtsündmused:
  • Ostsin omale mõned kuud tagasi punase lilledega ehtbaabaliku kaelarätiku. Väga värvikas ja kaunis, eriti musta mantli peal. Nüüd saan bussis naispensionäridelt komplimente oma ilusa rätiku puhul. Mõtlen, et kas see on nüüd hea või halb...
  • Iiri kontor pöördus meie poole Gröönimaa tolliregulatsioone puudutava küsimustega, kuna rahvusvahelisel areenil oleme me nii-öelda reference point Gröönimaa suhtes. Kontrollisin järgi, kuigi Gröönimaal on hulk õigusakte á la "Uus seadus jääkarude kohta", "Tervishoiunõuded kelgukoerte kasutamisel" ja "Alkohoolsete jookide keelamine", ei ole neil absoluutselt mitte midagi öelda ekspordilitsentside kohta. Ilmselt võib kokkuvõtvalt öelda, et gröönlased on nagu kährikud - ehk siis, gröönlast ei koti.
  • Käisime suursaadiku vastuvõtul ja kuulsime muuhulgas seda kuulsat Muusikalist Kingitust Taanile. Üsna tüütu kingitus oli, peab ütlema - regilaulu ad nauseam ja skandeerimist teemal "Kaitse Taani ema, kaitse Taani isa, kaitse Taani last, ugh, ugh, ugh!" Kingituse lõppedes olid kõik kuidagi kergendunud nägudega. Võib vist jälle kirja panna selle kuulsa tsitaadi, mille autori ma alati ära unustan: "Tahtsime kõige paremat, aga välja kukkus nii nagu alati."
  • Lehitsesin ühte neist koju kättetoodavatest värvilistest supermarketikataloogidest ja, võtku mind urr, aga vormi põhjal otsustades tundus igal pesumodellitaril väike peenis pükstes olevat. Probleem on ilmselt minus.
  • On Teatav Shants, et 12-15 mai tuulutan end Londonis, nii et palume end lahkesti meldida kõigil, kes end samal ajal Londonis potentsiaalselt tuulutavad.

2008-03-22

Massiivne rünnak?

Lugesin Delfist, et Massive Attack esineb juunikuus Tallinnas. Väga vahva ja tegemist on kindlasti bändiga, mida ma a) elusast peast näinud veel ei ole ja b) mis kuulub mu isiklikku nende bändide Top10-sse, keda elusast peast näha tahaks.
Ainus, mis mind veidi murelikuks teeb, on see, et see Delfi artikkel (ja vist ka EPL, millel see põhineb), on peaaegu et ainukesed allikad Internetis, mis viitavad sellele, et Massive Attackil mingid Euroopa-kontserdid, muuhulgas ka Tallinna kontsert, sel suvel toimuvad. Ja see teeb mind nagu veidi ettevaatlikuks, sest on ju küllalt olnud neid enam või vähem tõeseid lugusid nendest Kahtlase Kasumi Biznesi OÜ-dest, kes suure hurraaga Madonna või Metallica vms. kontserdi lauluväljakule püsti panevad, ja siis paar päeva enne kontserti tuleb välja, et tegelikult nagu artistiga mingit diili ei olnudki. Nii et kui kellelgi on täiendavaid andmeid, ma oleks väga tänulik.

Kopenhaagenis esinevate artistide nimekiri on muidugi üsna võimas - järgmise kuue kuu esinejatelistis on muuhulgas (trummipõrin ja käteplagin) Portishead, Jean Michel Jarre, Backstreet Boys, Dianne Reeves, Roger Waters, Nick Cave, Mary J. Blige, Kiss, Prince, Bon Jovi, Iron Maiden, Def Leppard, Leonard Cohen, Lou Reed, Bruce Springsteen, Celine Dion, The National, R.E.M - ja Roskildest me üldse ei räägigi. Ainuke probleem, et piletite saamine on üks rist ja viletsus, kuna popimate bändide piletid rabatakse ära umbes kümne minuti jooksul peale müükitulekut. Näiteks ma kujutan ette, et Backstreet Boysi müüakse küll viis minutit enne veel viiekümneprotsendise alega, aga Bruce Springsteeni (29.juuni) saab juba praegu veel ainult väga, väga heade tuttavate kaudu või mõningaste sms-võistluste kaudu. Ja ma millegipärast arvan, et Massive Attack kuuluks samasse kategooriasse.

But now for something completely different:

2008-03-16

Investeeringud kinnisvarasse

Eile leidsin ma lõpuks koha, kuhu ma oleksin täiesti nõus omale maja soetama. See asjaolu on märkimisväärne ka selle poolest, et ma olen alati olnud rohkem see Carrie Bradshaw tüüp, kellele Manhattanilt lahkumine kublad käte peale tekitab, aga kõnealune koht on umbes 10 km Kopenhaagenist.
Küla nimi on Dragør ja tegemist on täiesti fantastiliselt idüllilise kalurikülaga Amageril teisel pool lennujaama. See on nagu see koht, kus kunstikooli õpilased peaks suvi läbi guashvärvide ja joonistusplokiga ringi hulkuma. Nagu Itaalia, kui väljas nii pagana külm kogu aeg poleks.

Tegelikult nii külm muidugi ei ole ja loodus tegelikult kipub juba õitsema ja lehkama, nagu pildi pealt näha. Meie maja ees õitsevad võõrasemad ja maja taga on midagi, mis kahtlaselt õitsvaid kirsipuid meenutab (ma tegelikult küll ei usu, et tegemist kirssidega on, kuigi visuaalne efekt on üsna sama). Lumikellukesed ja krookused ei üllata juba ammu enam kedagi. Muidu oleks ju vahva, aga see, et tegemist on märtsi algusega, tekitab kuidagi õõnsa tunde.
Mu teinepool on juba mõnda aega käinud ringi ja luninud, et "lähme ostame maja-maja-maja". Materiaalse tüdrukuna olen ma küll ise rohkem selle poolt, et "lähme ja hangime kõigepealt raha-raha-raha, et osta maja-maja-maja". Majad Dragøris maksavad viis kuni seitse miljonit kohalikku ühikut, mida üldiselt peegeldab ka tänaval parkivate autode koosseis. Nii rikkad ja tsiviliseeritud kui me siin Taanimaal reeglina ka oleme, maksta kolmekümnekilost pangalaenu kuus oleks tsipa utoopiline. See plaan ilmselt kuulub sinna kategooriasse, et siis, kui me Viking Loto jackpoti võidame.
Välja arvatud muidugi fakt, et Taani rannikul kinnisvara osta järgmise saja aasta perspektiivis ilmselt kuigi tulus investeering ei ole. Lastele pärandada suurt midagi ei oleks, v.a. juhul kui lapsed juba lõpustega sünnivad (aga ma loodan, et vast midagi nii hullu veel lambist juhtuma ei hakka; niipalju, kui ma tean, on perekonnas siiani kõik imetajad olnud, nii et geenifondiga peaks nagu kõik korras olema).

Mis veel? Igaõhtune Ameerika Järgmise Toppmodelli vaatamine on end lõpuks hakanud ära tasuma. Kehakeelega on mul veel raskusi, aga varsti läheb mul rind ette ja kõht sisse automaatselt nii kui ma kaamerat näen. Siis lähen ma telepurki, ja kõik saavad mind armastama ja meelt heitma!

2008-03-11

Õnnelik eutanaasia magamistoas

Ma muidu üldiselt väga Elu24 ei loe (okei, see on tegelikult täielik vale, see on peamine põhjus, miks ma üldse Postimeest loen). Ja seal figureerivate rohkem või vähem prominentsete tegelaste väljaütlemised mind ka enamasti imestama ei pane (see on tegelikult tõsi ka).
Aga nüüd olen ma küll kerges hämmingus. Nimelt, mis pagana loom on "halastusseks"??
Ma mõtlen, selline formuleering seondub nagu pigem piirsituatsioonide ja õudse traagikaga. Et kui ma nüüd KOHE ei saa, siis kukub noku küljest ära. Või näiteks kui parimais aastais niruvõitu seksapiiliga, ülekaaluline ja väikse rõngas seasabaga mees kloostriväravast sisse astub - et ega enne ka suurt lootust ei olnud, aga nüüd on küll rong lõplikult läinud. Või näiteks vanas ja traditsioonidega eunuhhiperekonnas päev enne saatuslikku lõikust. Või mingi müstilise hommikumaise tapva haiguse põdejale, mille ainsaks teadaolevaks raviks on seks. Ma võiks neid näiteid veel mitu tuua.
Et sellistes situatsioonides ma saaks aru. Aga no kuule, Kadri, igasugune ad hoc seksivajaduse rahuldamine nüüd ka HALASTUSseks ei ole. Või noh, ega ma pole taustaga nii täpselt kursis ka. Ehk oligi tegemist äärmusliku olukorraga, kus antud noormehel oli kõigest neli sentimeetrit taevalikku naudingut pakkuda, nii et ükski naisolevus enne ega pärast preili Kõusaart selle kuuli ette viskunud ei ole ja ei visku ka. Aga muidu ma leian pigem, et tegemist oli täiesti asjatu eneseohverdusega - traagika traagikaks, statistika põhjal võib öelda, et mehed enamasti suudavad taolistest olukordadest täitsa edukalt ja suurema halastusvajaduseta ka ise välja tulla.

2008-03-06

Kellel pole tulevikku, sellel pole ka hambaid vaja

Ma nüüd kirjutan natuke sellest, kuidas me viikendil Rootsis suusatamas käisime. Eks ta üldiselt selline veesuusatamise moodi üritus oli, need kolm nõlva, mis avatud olid (ja see on koos beebinõlvaga) olid nagu konkreetselt ainuke paik, kus tinglikult rääkides lund oli. Ülejäänud Rootsi oli pruunikashall nagu Taanigi, välja arvatud kohad, kus krookused ja lumikellukesed õitsesid. Üldiselt on üsna kummaline suusatada, kui väljas on +5C ja mäele jõudmiseks peab läbi mudajärve pladistama. Taevast sadas enamuse ajast mingit kahtlast substantsi, mis vähese olemasoleva lume millekski närimiskummisarnaseks muutis. Aga peame vist olema tänulikud - kuni mäele jõudmiseni oli seda päris raske uskuda, et kusagil üldse suusatamiseks piisavalt lund võiks olla.
Mul oli üritusega seoses kerge lootus, et ehk õnnestub ka mu teisepoole silmad avada ses suhtes, et kõik (tali)sport ei ole ju ometigi kurjast. Aga ma kardan, et sellega läks nii nagu läks. Valides talle lumelaua, tegime ilmselt algusest peale saatusliku vea ja olles end esimesel päeval kirjuks kukkunud, hulkus David pühapäeval peamiselt fotokaga ringi.



Luid seekord keegi ei murdnud (vähemalt mitte meist, mul muidu oli küll tunne, et inimesi veeti sealt traumapunkti umbes iga kümne minuti järel), prillid jäid terveks, ainult ribidel on sinine laik seal, kuhu ma ankruga obaduse sain.
Õhtul mängisime Redneck Life'i. Võidab mängija, kellel mängu lõpuks enim hambaid alles on. Soovitan absoluutselt soojalt. Eks ta muidugi üks ühiskonna vähemkindlustatud kihtide pilamine on, aga ma ei mäleta, et see meid kunagi enne takistanud oleks.
Ma ilmselt panen kunagi facebooki üles ka ülejäänud suusatamispildid, aga häid pilte seekord eriti ei saanud - valgus oli nõrgavõitu ja mul ei olnud meiki näos.