2007-10-24

Õiguskeele nurgake

See, Kiir, oli teooria:
Seadus ei tohi reguleerida üksnes üksikjuhtu, vaid peab olema üldine ja abstraktne. Üldisus tähendab, et ta peab vähemalt teoreetiliselt hõlmama rohkem kui ühte adressaati.
...aga kui sa kive veeretama hakkad, see on praktika:
Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 939 esimene lugemine 08.11.2006, originaaltekst kättesaadaval http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2006/11/t06110807-05.html#P282_64754
T. Velliste
Mul on küsimus selle eelnõu filosoofia kohta. Kas selle põhifilosoofia on lühidalt kokkuvõetav kahe järgmise näitega, et kui hunt paneb lambatalle nahka, siis see juhtum ei käi selle seaduse alla, kui aga hunt otsustab mõnevõrra näksida seda lambatalle, siis tuleb asuda lambatalle ja hundi lepitamisele?
R. Lang
Ma võiksin muidugi sügavalt süveneda sellesse küsimusse hundi ja lambatalle vahelises suhtes, aga põhimõtteliselt tõepoolest, kui on toime pandud ikkagi selline kuritegu, mille puhul on tegemist kannatanu surmaga ehk antud juhul siis tall on ära söödud, siis lepitusmenetlust rakendada tõepoolest ei saa. Nüüd selle talle näksimisega on natuke keerulisem lugu. Ka talle näksimine ehk inimesele raske kehavigastuse tekitamine teatud juhtudel on ju esimese astme kuritegu. Aga kui näiteks tallelt varastatakse ära käekott hundi poolt, siis ma leian, et talle ja hundi lepitamine peaks olema võimalik.
T. Alatalu
Meil jäi arutlemata siin see vahepealne seisund, kui hunt hammustab lambal ära, ütleme, ühe jala või kaks jalga või kolm jalga. Kas see on nüüd praegu niisugune üldine norm igal pool, et on ainult surm ja siis on juba, eks ole, kõik muu langeb ära ja on ainult siis näksimine, kui kasutada härra Velliste terminoloogiat? Või on veel midagi näksimise ja surma vahepealset teiste riikide seadusandluses ka ära märgitud?
R. Lang
Hundi seisukohalt vaadates loomulikult hunt võib käsitleda ka talle kolme jala ära söömist lihtsalt näksimisena. Ma arvan, et tallel on selles suhtes olemas erinev seisukoht.
A. Üprus
Siin olid huvitavad käsitlused seoses ilmselt nii Hemingway kui Remarque poolt, mõlema poolt püstitatud hüpoteesist, et antiloobil ja lõvil võib olla väga erinev arusaamine tõest. Aga hetkel me ei tegele tõe tuvastamisega vaid kokkuleppele jõudmisega. Nii et sellisel puhul on antiloobil ja samuti ka lõvil, või siis nendel kodumaistel variantidel võimalik kokkuleppele jõuda, mis tagab üldise rahu kogukonnas ja võib olla ka neile mõlemale kasulik.
K. Pikaro
Ma ei taha debateerida tallekese ja lamba teemal, sellepärast et kui ka talleke on ära söödud, siis kannatanu on ikkagi tema ema või üks tema vanematest.

2007-10-22

Kes meist ei oleks kuulnud verisest lahingust muinaseestlaste ja fööniksi ordu rüütlite vahel...

Oliver küsis mu käest täna, mille poolest üks alljärgnevatest loetellu ei sobi: Hitler, Napoleon, Tšingis-Khaan, Aleksander Suur, fööniks, William Vallutaja.

Ma ei saanud esialgu essugi aru, mõtlesin, et tegemist on küsimusega sarjast "Mis on maailma kõige sõltumatum riik?*" Siis lugesin veidi tähelepanelikumalt läbi Oliveri viidatud artikli sellest, kuidas Ace of Base tuleb Tallinna comebacki tegema (jah, tõesti, milline tõsiseltvõetav lääne bänd tuleb tegema comebacki Tallinna linnahalli laval). Muuhulgas saame teada, et "bänd vallutas fööniksina muusikamaailma 1992. aastal debüütsingliga All That She Wants". Iroonia loomulikult seisneb selles, et erinevalt teistest ülalviidatud üldtuntud ajaloofiguuridest "ei vallutanud fööniks mitte s...gi".

Ach, carpe jugulum! Kui oleks ma vaid eesti keele õpetaja, oleks see mu õpikulausete top 10-s kindlasti.

Teine tänase päeva päikesekild tuleb Trlpilt (hoiatus siiski, kodukaslastega vähemtuttavad indiviidid ei pruugi asja ilust niiväga aru saada)...
* Maailma kõige sõltumatum riik on loomulikult Mongoolia.**
** Sest Mongoolia on Hiina ja Venemaa vahel. Mongooliast ei sõltu mitte s...gi.

2007-10-18

Yessir, I can sushi

Tänase hommiku ebameeldivaks üllatuseks kujunes asjaolu, et koosolekuruumidest on eemaldatud shokolaad, mis on asendatud... porganditega. No ma teadsin ennegi, et siin tervislike eluviisidega nalja ei tehta, aga tõepoolest; kui nad selles vaimus jätkavad, saavad meist küll peagi kabjalised.
Eelmisel nädalal tegin paaripäevase kõrvalepõike Ungarisse koolitusele Käibemaks 1. Esindada ühte riiki, pärinedes ise hoopis teisest, on üsna tüütu tegelikult. Paar korda üritasin pääseda standardküsimusest "Where are you from?" vastusega, et olen Taanist. Aga see viis kiirelt erinevate arusaamatusteni, tipnedes sellega, et üks tütarlaps Küproselt või kuskilt sealtkandist mu oma pilguga läbi puuris, sisistades: " You don't look like a Dane at all, you know." No tere hommikust, kas Euroopas on avaldatud mingi taanlaste välimääraja, et valgete juuste ja sarvedega kiivri järgi peaks nad alati ära tundma. Ma olin alati sunnitud lõpuks üles tunnistama, et ee, nojah, ma ikkagi päris taanlane ei ole või nii.
Minevikku on jäänud ka päevad, kus ma enamasti brittidega vennastusin. Neljapäeva öösel (v)allutasime Budapesti ainsa avatud baari, mis meil leida õnnestus. See ilmnes olema mingi kahtlane ungari karaokebaar, kus me kiirelt ruineerisime õhtu nende kuue ungarlase jaoks, kes ilmselt olid oma repertuaari nädalaid hoolikalt ette valmistanud. Aga karaoket laulvad britid on siiski natuke lärmakad ja joviaalsed mu jaoks. Kummalisel kombel õnnestus mul hoopiski vennastuda kaasskandinaavlastega (kaks rootslast ja norralane), kes mulle varajaste hommikutundideni õlut ostsid ja seejärel taksoga hotelli tagasi toimetasid. Tagantjärele mõeldes olen ma jumala kindel, et taksojuht tõmbas meid, khm, tillist, kuna see ei saa lihtsalt olla, et Erzsebeti silla juurest West Endi maksab 5000 forintit. Lennujaamast West Endi on 3500-4000 forintit ja lennujaam on ikka kõvasti kaugemal. Aga noh, teisest küljest rikast põhjamaade turisti sellised asjad reeglina ei koti.
Üldiselt olen ma viimasel ajal üllatavalt palju kohalikega suhelnud ja tundub, et pärismaalased hakkavad mind hoolimata mu endiselt puudulikust dialektist omaks võtma. Tänase õhtu plaanis on siis kolme offisitibiga shoppamine kuni poodide sulgemiseni ja peale seda vein/sushi kellegi pool, peale mida saame me rõõmsalt Bastat vaadata. Jah, ma küsisin ka, mis krt on Basta. Tuleb välja, et Basta on mingi tarbijaprogramm erinevate kosmeetikumide reklaamitavatest ja tegelikest omadustest. Järgmisel korral, kui te mind näete, ei tunne te mind enam äragi - ma olen niivõrd tibistunud!

2007-10-08

Karjuv ebaõiglus

Kujutate ette, üks allkorruse tüdrukutest andis täna sisse lahkumisavalduse... sest ta võitis lotoga 15 miljonit kohalikku ühikut (umbes 30 miljonit Eesti krooni siis) ja tahab nüüd puhata ja mängida. Ta oli nimelt viikendil kööki koristades leidnud selle lotopileti ja esiotsa tahtnud selle minema visata, aga siis otsustanud igaks juhuks järgi kontrollida.
Milline karjuv ebaõiglus! Ainus, mida mina kunagi õnnemängudega võitnud olen, on paar pesupulka nende "iga pilet võidab" mängudega. Ja nüüd mingid tibid lähevad ja võidavad lambist viisteist milli. Sellised asjad ei peaks juhtuma kellegagi, keda sa isiklikult tead; need juhtuvad Jennifer Lopezi filmides.

2007-10-06

Lapsed on jumalikud

Ma soovitan täiesti soojalt lugeda 25.septembri sissekannet ühe noore USA õpetaja blogis. Naersin end herneks.

2007-10-04

Kõikide riikide proletaarlased, ühinege.

Niisiis, nad otsustasid kinni panna selle keeltekooli, kus ma käima hakkasin, sest Kopenhaageni linnavalitsus väidab, et kool on neile neli ja pool miljonit kohalikku ühikut võlgu, ja kool muidugi väidab, et nad ei ole kellelegi midagi võlgu. Ühesõnaga otsustas linnavalitsus kooliga finantseerimislepingu ära lõpetada, mis tekitab minus põhimõtteliselt tahtmise Ritt Bjerregaardi pihta visata purgitäis Avada Kedavrat, sest vahe selle eelmise kooliga, kus ma taani keelt õppida üritasin, on ikka nagu öö ja päev. Sõjaväeline kord, see selleks, aga me õigupoolest õppisime midagi.
Aga taanlased, demokraatliku ühiskonna sigitised, ei anna niisama kergelt alla ja meelitavad ka meid, sinisilmseid immigrante, streikide ja demonstratsioonide libedale teele astuma. Kooli sulgemisele järgneval päeval kell 11 hommikul toimus demonstratsioon kooli sulgemise vastu. Ega ma sinna ei läinud, isegi kui ma sel ajal tööl ei oleks olnud - ma olen avalike meeleavalduste ja miitingute suhtes üsna allergiliseks muutunud. Ja üldiselt tundub mulle, et arvestades neid mastaapseid demonstratsioone, mis siin viimase aasta jooksul toimunud on, ei läheks küll vaja midagi vähemat kui üks väike ja hästi läbimõeldud pronksöö, et Kopenhaageni linnavalitsust kottima hakkaks; nad on siin enam-vähem juba kõike näinud. Millest annab tunnistust ka asjaolu, et kui keegi küsis, miks demo nii kummalisel ajal toimub, kell 11 hommikul, laiutas koolidirektor käsi ja ütles: "Ei ole midagi teha, linnavalitsus ei olnud nõus muud aega kooskõlastama, enne seda on hommikune tipptund ja kella kaheteistkümnest tulevad juba järgmised demonstrandid peale."