2007-10-18

Yessir, I can sushi

Tänase hommiku ebameeldivaks üllatuseks kujunes asjaolu, et koosolekuruumidest on eemaldatud shokolaad, mis on asendatud... porganditega. No ma teadsin ennegi, et siin tervislike eluviisidega nalja ei tehta, aga tõepoolest; kui nad selles vaimus jätkavad, saavad meist küll peagi kabjalised.
Eelmisel nädalal tegin paaripäevase kõrvalepõike Ungarisse koolitusele Käibemaks 1. Esindada ühte riiki, pärinedes ise hoopis teisest, on üsna tüütu tegelikult. Paar korda üritasin pääseda standardküsimusest "Where are you from?" vastusega, et olen Taanist. Aga see viis kiirelt erinevate arusaamatusteni, tipnedes sellega, et üks tütarlaps Küproselt või kuskilt sealtkandist mu oma pilguga läbi puuris, sisistades: " You don't look like a Dane at all, you know." No tere hommikust, kas Euroopas on avaldatud mingi taanlaste välimääraja, et valgete juuste ja sarvedega kiivri järgi peaks nad alati ära tundma. Ma olin alati sunnitud lõpuks üles tunnistama, et ee, nojah, ma ikkagi päris taanlane ei ole või nii.
Minevikku on jäänud ka päevad, kus ma enamasti brittidega vennastusin. Neljapäeva öösel (v)allutasime Budapesti ainsa avatud baari, mis meil leida õnnestus. See ilmnes olema mingi kahtlane ungari karaokebaar, kus me kiirelt ruineerisime õhtu nende kuue ungarlase jaoks, kes ilmselt olid oma repertuaari nädalaid hoolikalt ette valmistanud. Aga karaoket laulvad britid on siiski natuke lärmakad ja joviaalsed mu jaoks. Kummalisel kombel õnnestus mul hoopiski vennastuda kaasskandinaavlastega (kaks rootslast ja norralane), kes mulle varajaste hommikutundideni õlut ostsid ja seejärel taksoga hotelli tagasi toimetasid. Tagantjärele mõeldes olen ma jumala kindel, et taksojuht tõmbas meid, khm, tillist, kuna see ei saa lihtsalt olla, et Erzsebeti silla juurest West Endi maksab 5000 forintit. Lennujaamast West Endi on 3500-4000 forintit ja lennujaam on ikka kõvasti kaugemal. Aga noh, teisest küljest rikast põhjamaade turisti sellised asjad reeglina ei koti.
Üldiselt olen ma viimasel ajal üllatavalt palju kohalikega suhelnud ja tundub, et pärismaalased hakkavad mind hoolimata mu endiselt puudulikust dialektist omaks võtma. Tänase õhtu plaanis on siis kolme offisitibiga shoppamine kuni poodide sulgemiseni ja peale seda vein/sushi kellegi pool, peale mida saame me rõõmsalt Bastat vaadata. Jah, ma küsisin ka, mis krt on Basta. Tuleb välja, et Basta on mingi tarbijaprogramm erinevate kosmeetikumide reklaamitavatest ja tegelikest omadustest. Järgmisel korral, kui te mind näete, ei tunne te mind enam äragi - ma olen niivõrd tibistunud!

1 kommentaar:

Amoena ütles ...

Hi! I don't know what you're blogging about, but thank you for linking me!