2008-07-31

Goluboi vagon

Mõned päevad tagasi kirjutas Taani press, kuidas DSB (kohalik Eesti Raudtee) hakkab 112 miljoni kohaliku ühiku eest renoveerima raudteelõiku, mida päevas kasutab 8 reisijat. Lihtne matemaatika näitab, et ka pikemas perspektiivis oleks odavam rong vanarauaks teha ja kõik reisijad selle asemel takso peale panna. DSB ise raiub, et neil on transpordiministeeriumiga leping, mis ütleb, et kord päevas peab rong sõitma, ja seda nad ka teevad, nuga neljaks ja üle kasumiaruande laiba.

Mul tuli kohe selline hea soe kodune tunne, kui seda lugesin. Meil on koalitsioonilepingus kirjas, et sammas peab tulema, ja pärgli päralt, see sammas tuleb, ma ütlen teile!

2008-07-22

Tulin linnast. Oli kõva...

... lumesadu. Aru ei saand midagist.
Õudne ikka, kuidas teinekord õnnestub näost näkku endast täiesti intelligentne mulje jätta, ja siis paar päeva hiljem helistab sama indiviid ja telefoni teel võiks ta sama vabalt mulle ka "Äzhuzhuzhu-muhaghagha-lükka-tilli" öelda, ma ikka saaks sama palju aru. Probleemid kohaliku keelega, endiselt, ka seetõttu, et mulle endiselt jääb arusaamatuks, kuidas kõigile kohalikele tundub see sügavalt mõttekas, kui ma käin ringi ja pläägutan eelpoolmainitud stiilis. Probleemid kohaliku mentaliteediga, mismõttes inimesed lähevad muretult kolmeks nädalaks puhkusele ja lükkavad kõik oma suured projektid minu lauale, sest et ma pole ettenägelikult omale juulikuuks broneerinud seksikat ja hirmkallist pakettreisi Gröönimaale.
Iga päev tekib mul peale lõunat õudne kihu shokolaadi järele ja kui ma lollist peast omale varu laua peale soetan, on mul lõunaks süda paha ja pool kilo aknet näos, sest shokolaad on ju ometi söömiseks, mitte lauasahtlis hoidmiseks.
Näo järgi näeb Radovan Karadzic (kirjapilt? liiga laisk, et kontrollida) välja nagu muhe väike vanamees, mul on raske uskuda, et tegu võib julma sõjakurjategijaga olla. Aga ega ma sõjakurjategijatega tavaelus väga kokku ei puutu ka, mõnikord on mul oma erialavaliku üle siiralt hea meel, et abielulahutused, laste jagamised ja vanglakaristuse pikkus minust tööalaselt kaugelt üle ja kõrvalt läheb.
Positiivse külje pealt õnnestus viikendil tõestada, et minust saaks ehk üsna korralik pokkerimängija, kui vaid praktikat rohkem oleks. Alternatiivne karjäärivalik? Tea nüüd... ma parema meelega oleks vist see tüüp, kes MMORPG-des lahedat träni kokku korjab ja selle siis e-Bays lollidele maha parseldab.

2008-07-16

... ja Toamasina ei ole ka mitte küla Järvamaal.

Jõudsin tööle. Postkasti, oh imet, öö jooksul ainult üks uus e-mail tekkinud. Aega järelikult uudiseid lugeda.
Politikeni suvekuiizi teemaks on pealinnad. Esimene küsimus: millises linnas asub Petronase kaksiktorn?
Mu esimene reaktsioon on ikka ja alati, et see on kuramuse Vilnius.

2008-07-12

Kabjad või mitte kabjad - selles on küsimus

Nagu juba eespool kirjeldatud, olen ma see, kes tööl telefonile vastab ja tulekahjusid kustutab, kui enamik ülejäänud rahvastikust kas on puhkusel, läheb puhkusele või on äsja puhkuselt naasnud ning vajab aeglases tempos tööõhkkonda reaklimatiseerimist. Ja puhkust võetakse Taanis üldiselt kaunis tõsiselt - Taanile on kombeks vähemalt kolm nädalat korraga. Millest ma aru ei saa, on see, et kui toimub mingi üleüldine puhkamine, siis kust kõik see töö tuleb, mis mu kirjutuslauale kuhjub.
Tööst vabal ajal on muidu rahu ja vaikus. David on Ungaris, nii et kui ma selleks aega leian, võin ma vabalt tibidega ringi jaurata, lord Peter Wimsey't lugeda ja käia kinos vaatamas filme, mille kohta ma tavaolukorras peaksin aru andma, mis pagana pärast ma neid vaatama tahan minna. Täna käisin ma vaatamas uut Narniat. Esimest osa käisime Eevaga vaatamas millalgi jube ammu (ilmselt siis, kui see kolm aastat tagasi välja tuli), ja ega ma sellest palju ei mäleta peale paari üpris pedofiiliahõngulise stseeni ja selle, et filmi kõige pandavamal kutil olid kahjuks kabjad. Pean ütlema, et võrreldes esimese osaga on progress märgatav - noorhärra, kes nimiosalist mängib, on nii nunnu, et ma heameelega võtaks ta endaga koju kaasa, paneks ta kappi ja siis mõnikord võtaks välja ja mängiks temaga. Samas tundub mulle ebatõenäoline, et ta mulle väga muljet avaldaks filmides, kus ta keskaegset vormirõivastust ei kanna ja tõrvikuga hobuse seljas ringi ei kappa, mis iseenesest on kurb, sest sellisel juhul ei jää mul muud üle, kui oodata seeria järgmist väljaannet, kus noorhärra IMDB andmetel samuti figureerib.
Muidu - läänerindel on muutusteta, kui välja arvata uudis, et David läinud nädalal austas ülikooli oma magistritöö üleandmisega ja ühtlasi skooris hästitasuva töökoha ühes kohalikus personaliotsingufirmas.

2008-07-04

Improportsionaalne, umproportsionaalne

Vabandust, mul on jälle viimasel ajal nii kiire, nii kiire olnud, tundub, et minust saab see õnnetu lühikeste juustega Rapuntsel, kes kontoris pantvangis istub ja telefonile vastab sel ajal, kui ülejäänud Taani rõõmsalt rannas ja pargis lällab.
Uudiste poole pealt nii palju, et põhimõtteliselt oleme me nüüd rikkad lääne kapitalistid ruudus - David sai endale päris töö ja räägib kinnisvara soetamisest rohkem kui kunagi varem.
Sel ajal kui me Eestis ringi tuulasime, jõudsid kohale need üheksa detektiivromaani, mis me emaga üks õhtu purjuspäi Amazonist tellisime. Mul nüüd on viis lord Peter Wimsey't, üks Albert Campion ja kolm Roderick Alleyni (tehnilises mõttes tegelikult seda viimast on kaks, sest millegipärast tellisime me ühte raamatut ilmselt kaks korda). Aga ma tahaks siinkohal esitada ka kaebuse oma Taani raamatupoele, sest nad kuramused müüvad peaaegu ainult Stephen Kingi ja ma tahaks teada, kes tahab Stephen Kingi igal õhtul enne magamajäämist lugeda?