2007-07-30

Lauldes vihmas

Minuga sama korruse peal töötava malaisia tüdruku silmad läksid suureks nagu traktorirattad, kui ma ütlesin, et mul on nädalavahetusel plaanis külastada Davidi eksnaise isa Århusi lähistel, ja kui David ise sel hetkel seal oleks viibinud, oleks ta ilmselt paraja malaisia stiilis koosa saanud selgitusi kuulamatagi. Tegelikult asi nii intrigeeriv ei ole, kui pealtnäha paistab, ja eksnaise endaga on seal väga vähe pistmist.
Mogens ja ta abikaasa on seitsmekümnele liginev elurõõmus ja liikuv paar, kes armastab mängida kõikvõimalikke laua- ja hasartmänge ning sinna kõrvale juua vaadiviisi punast veini. Ühtlasi meeldib Mogensile väga võita, mistõttu peab hoolikalt meeles pidama, et tõsiselt ei tohi võtta midagi, mis mängu jooksul öeldud on. See oli samas teinekord kaunis raske, kuna kommentaarium võis vabalt varieeruda salakavalatest soovitustest kuni värvikate solvanguteni, kui Mogens seisuga rahul ei olnud.
Üldiselt tundub mulle, et parim osa igasugustest ringikolamistest on ikkagi koju tagasi jõudmine. See on kardetavasti märk lähenevast vanadusest.
Illustreerin seda ka mõningate dramaatiliste loodusvaadetega Molsilt (metsik loodus Århusi lähiselt) ja praami taguotsalt. Jüütimaa suveilm oli Taani kohta päris pandav, aga juba praamilt oli näha Sjællandi kohal laiuv must pilv ja Kopenhaagenis bussi pealt maha tulles sadas jälle.

Mind ei hoiatatud ette, et plaan hõlmab endas mõnetunnist jalutuskäiku metsaradadel, inter alia künkad, lehmakoogid, elektrikarjused ja muda, mistõttu õnnestus mul taas kord hoida kõrgel Sihtasutus Quo Vadis, Daamilikkus Eestis? lippu ja tõestada, et tõeline Daam ei vaheta kontsakingi spordijalatsite vastu ka siis, kui surm, sääreluumurd ja muud sportlikud vigastused silme ees on.

Ma peaaegu arvasin lollil kombel, et kõnealune mägi ongi Taani kõrgeim tipp (ca 114 m). Ei ole, aga Suur Munamägi on kõrgem ikka. Up yours, Taani mäed!
Kui hoolega vaadata, võib tagaplaanil natuke Århusi näha.

2007-07-26

Åh Hærry

Hähä, ma olen nüüd uue Harry Potteri läbi lugenud ja sellega juba kogu hommikupooliku terroriseerinud oma mittepuhkavaid töökaaslasi. Te ei tea veel, kas Harry saab surma või kas Ron ja Hermione abielluvad? Või kas Dumbledore ärkab surnuist üles? Hähä, mina tean, ja kui te mu vastu kenad ei ole, siis ma ütlen teile!

2007-07-25

Õpetussõnu nahkköites

Veetsin kümme päeva Ungaris ja sain jälle natuke targemaks. Põhijäreldused, milleni seekord jõudsin, olid:
1. Jah, kaks kuud kestev vihmasadu ja seitseteist kraadi on kuradi ärritav, kui iseenesest on igal inimesel põhiõigus suvele. Vaheta see varjus 40+ kraadi ja pilvitu taeva vastu ning umbes kolme päevaga sain ma aru, et tegelikult pole Taani ilmastikul suurt häda midagi.
2. Kaubanduskeskused kannavad suurt, tänuväärset ja hädavajalikku funktsiooni - neis on õhukonditsioneer.
3. Kotis purunenud tuub paprikapastat jätab kõige hullemad laigud alati valgele kampsunile (ja mitte näiteks mustale dressipluusile, millest sul põhimõtteliselt nagunii poh oli). Hence, kasutagem kilekotte. Selleks nad ju ongi tehtud.
4. Ungari vähem poshimates kohtades väljas süües tuleb küsida pool portsu või lastepraad. Vastasel korral pead sa ülejäägid hobusega koju vedama ja peale vaadates pole nagu arugi saada, et sa midagi söönud oled.
5. VH1 valitseb! (Ma muidu oleks öelnud ruulib, aga minus on tekkinud hirm, et mu eestikeelne sõnavara vananeb kiiremini kui kaasaegne arvutitehnoloogia, nii et püüan jääda kirjakeele piiresse. Teisest küljest suurenevad mu taanikeelsed verbaalsed võimed järjepidevalt, välja arvatud üksikud apsakad, kus mul õnnestub tõlkida näiteks "asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokument" "seespidiseks kasutamiseks mõeldud dokumendiks". Näiteks.
Ajee, ja eile ostsin ma ära ka lennukipiletid, nii et 20-27 august väisan ma taas kord Eestit, alates 22ndast teatava taani printsi seltskonnas. 21ndaks lubas Trlp kohale organiseerida mustikad, et need margariitadeks töödelda ja nina korralikult täis tõmmata. See kõlab tõeliselt hästi, peab ausalt ütlema.

2007-07-11

Armastusega Taanist, koos saba ja sarvedega

Üks ameeriklane küsis mu käest hiljuti, kas meil Taanis on samamoodi nagu USA-s, et põlisrahvas elab reservaatides nagu neil indiaanlased. Ma algul ei saanud aru, mis põlisrahvast jutt käib, aga siis ta täpsustas, et viikingitest, noh.
Ma ei osanudki nagu alguses midagi öelda, kohmasin, et jah, linnas ringi tuiates näevad nad päris valge inimese moodi välja, aga siis kui tagasi reservaati jõuavad, tõmbavad sarvilise kiivri pähe ja sõuavad röökides Rootsi linnasi põletama. Või mis sa ikka ütled sellise küsimuse peale.

2007-07-06

Assotsiatsioonid õhuseppadest

Mu ema kaebused seoses Aerosmithi kontserdiga Tallinnas (vilets helikvaliteet; naabri küünarnukk silmakoopas; et selle eest raha tuleb maksta; muiduvahtimine, kuni isandad õllejoomise lõpetavad ja end pööblile näitama tulevad; lühikese kasvu tõttu lava mittenägemine; meeste karvased kõverad sääred) meenutasid mulle Michaeli räägitud lustakat lugu Roskilde festivalist 1997. aastal, mis teadaolevalt olla olnud kõige märjem Roskilde. Kuni praeguseni siis.

Nimelt, kuna trampiv rahvamass kiirelt kogu festivaliala mudaauguks muutis, lõbustasid osad enamate vaimuannetega õnnistatud tegelased end teedesse aukude kaevamisega. Muda ja vett oli absoluutselt igal pool, nii et augud täitusid küllaltki kiiresti, nii et möödaminejal neid praktiliselt võimatu märgata oli. Augu olemasolu tuvastamine enne kaelani muttakukkumist käis põhiliselt nii, et kui sa täheldasid tee kõrval toolidel istumas mingeid kutte, kes su lähenedes kahtlaselt vaikseks jäid ja itsitama hakkasid, oli põhjust olla väga-väga ettevaatlik, kuhu sa astud.

Et noh, igati loominguline meelelahutus ju. Kuigi üldiselt on hetkel vähe neid kohti, kus ma tahaksin vähem olla kui Roskildes telgis. Ehk, nagu kommenteeris festivali pressiesindaja: "Praeguseks on enamik telkijaid leidnud endale koha, kus on lihtsalt märg, aga mitte otseselt üleujutatud."

Loo moraal: alati on keegi, kellel on veel halvem kui sul. Ema, mõtle, kui Aerosmithi ajal oleks sadanud ja sa oleks pidanud seda telgist kuulama.

2007-07-04

Rødglød med fløde

Mu esimesed kuus kuud Taanis on möödunud täiesti märkamatult ja kogu tempo juures ununes ka tähtpäeva tähistamine täielikult.
Aeg-ajalt saan ka juba taanikeelsest ibast aru. Näiteks kui nad ilmast räägivad. Esmaspäeval söögilauas ütles mu kolleeg Katja, et väidetavalt pidada sadama järgmised kuus nädalat. Mõnikord oleksin ma ilmselt ignorantsemana õnnelikum.
Laupäeval tuvusin esimese avaliku natsionalismipuhanguga mu siinviibitud aja jooksul. Tahtsin avada rõduukse, kuna sees kippus õhk suitsuseks minema, saateks tavapärane sajatamine ja füüsiline vägivald, kuna võõrad uksed/aknad enamasti mu provokatsioonidele ei allu. Mispeale bassimees Niels mind sõbralikult informeerib, et see on "Baltic-proof door" ja et läbi saavad vaid need, kes suudavad veatult hääldada "Rødglød med fløde". Nojah siis. Ma küsisin, kas tema suudab kolm korda järjest kiiresti öelda "Jüriöö ülestõus", aga ta paraku ei hakanud isegi mitte proovima.