2011-09-30

Too many variations to consider

Võimalikud variandid, miks tupsuke öösel mitu korda suure nutuga üles ärkab, põhimõtteliselt kõigest keeldub, k.a. edasimagamisest ja v.a. suurest nutmisest veel mõnda aega:
1) Kõrvapõletik (raamatu kohaselt valutab enim öösiti, võib kesta sümptomiteta, kui komplikatsioone ei teki, paraneb ravita 4-7 päeva jooksul, aga kas ravi vaja läheb, võib otsustada ainult arst. P... küll. Kui muid sümptomeid ei ole, siis lidun iga kord, kui laps nutma hakkab, kohe arsti juurde ja karjun: "Kõrvapõletik, kõrvapõletik!" või mis?)
2) Järjekordne tiigrihüpe (ärkveloleku ajal ei ole tupsuke roomamisele karvavõrragi lähemal kui kolm kuud tagasi, aga vat magamajäämise ajal põrutab küll teinekord peaga vastu voodiseina)
3) Hambad (kahe ülemise tulekut just saatis nädalajagu magamata öid, arvasin juba, et selleks korraks on ehk ühel pool, kui mitte arvestada seda, et tupsuke on kiirelt omandanud oskuse mõnuga hambaid üksteise vastu krigistada. Aga kas neid on seal veel tulemas, ei ole õnnestunud tuvastada. Tupsuke nimelt ei hoia just suud pärani ja taskulampi peos, et oleks hea talle sellega kurku piiluda, mis seal toimub.
Hammastega üldiselt on ka nii, et hambaarst räägib, et jaa, tuleb hoolega pesta ühelt poolt ja teiselt poolt, ja peale iga söögikorda ja kui öösiti sööb, siis ka öösiti hambaid pesta. Minge kukele, urrima teoreetikud.)
4) Lutisõltuvus (et tupsuke on lutisõltlane, on väljaspool igasugust kahtlust. Mu teooria on, et need hüsteeriahood tekivad sellepärast, et lutt kaob suust ära, tupsuke ei leia seda enam üles, tupsukese ema reaktsiooniaeg ei ole piisavalt kiire ja tupsuke õudselt vihastab kogu situatsiooni peale. Sama hea selgitus kui iga teinegi. Mõtlen, et kas peaks külma kalkunit tegema, aga mu vaim pole selleks veel praegu valmis. Teoreetikud muidugi ütlevad, et esimesel õhtul röögib ja järgmisel magab juba nagu miki, aga mul on omad kahtlused ses suhtes.)
5) Pimedusekartus (seda ma tegelikult ei usu ise ka)
6) Hirm üksiolemise ees (seda ma ka tegelikult ei usu, aga urr teda teab. Kui nii, siis too bad, sest ma võin pühalikult ja käsi südamel lubada, et meie tuppa ja voodisse tupsuke vähemalt statsionaarselt küll tagasi ei koli.)
7) Nälg (kindlasti mitte)
8) Kuna ta on beebi (kõige tõenäolisem)
Ühesõnaga, valik on sinu. Mõnikord on tõesti selline tunne, et varsti annan lahkumisavalduse sisse.

2011-09-29

Meeleheitel koduperenaise väikesed rõõmud

Tunnistan, ega ma ei ole kunagi väga tõsiselt kippunud võtma kõiki neid reklaame, kus Poola koduperenaised end in corpore rõõmust rõngasse keeravad, kuna nende pesu/kodu/lapsed on [sisesta suvaline puhastusvahend] abil nii valgeks, nii valgeks muutunud, et pane või päikseprillid ette ja mine vesikringleid tooma. Nüüd olen sunnitud oma suhtumist korrigeerima, sest Vanishi abiga kaotasin just (edukalt) meie valgelt elutoavaibalt klaasi punast veini, mis mõned päevad tagasi vaibahaldjatele ohverdatud sai. I'm bloody impressed.

2011-09-23

... mispeale ka linnud pargis üles ärkasid

Täna kell viis hommikul otsustas tupsuke lõpuks, et aitab jamast ja üldse, kes need kaks idiooti omast arust on, kes mulle lolli järjekindlusega lutti suhu käivad toppimas, alanud on uus päev ja minge te kõik p... . Sellest hetkest saadik on tupsuke maganud 27 minutit. Isegi kassi päevarutiin on seega kuu peale kurke müüma lennanud, nii et kass käib kurja näoga ringi, näub ja ei tea täpselt, mida endaga peale hakata. Mina ka ei tea. Kassile andsin tuunikala, aga ise istun lolli näoga põrandal ja soovin palavalt, et keegi mu voodisse topiks, teki lõuani tõmbaks, luti suhu pistaks ja käseks kolm tundi magada.

2011-09-21

Peaosas meie kõigi lemmiknäitleja Dim Weasel

Kusti leidis mõnda aega tagasi osta.ee-st selle surematu kunstiteose. Sai Facebookis veidi lõõbitud, et antiik ja nii edasi, ise pidasin seda nii heaks naljaks, et saatsin lingi ka abikaasale edasi.
Abikaasa ütles, et väga kena, ja küsis, kas tegemist on oksjoniga või lihtsalt pilt müüa.
Mul polnud tol hetkel aega sellesse vastusesse lähemalt süveneda, järeldasin, et tegu on irooniaga, ja ei mõelnud sellele pikemalt, kuni abikaasa siis eile küsis, kas ma tegin pakkumise ära ja et kas Kusti hoolitseb transpordi eest.
Ma ei saanud tükk aega midagi aru, kuni lõpuks hakkas koitma, millest jutt käib. Mul oli hirmus naljakas, abikaasal jälle ei olnud üldse naljakas. Küsisin siis, et kas talle tõsimeeli pilt meeldis või milles asi on. Abikaasa ütles, et eriti ei meeldinud, aga et nende 7 kuu jooksul on elu talle õpetanud, et parim lähenemisviis lastetoa sisustusse puutuvate küsimuste puhul on noogutada ja öelda: "Jah, kallis."
Et vat kui hästi kasvatatud mees mul on!

Carpe(t) diem

Ma olen Kopenhaagenis ringi kõndides juba pikemat aega mõelnud, et fotoaparaat võiks olla selle standardvarustuse hulgas, mida ma käekotis endaga ringi kannan.
Eelkõige tikuvad sellised mõtted pähe näiteks siis, kui märkan, et mingi loominguline kollektiiv on koduse bussipeatuse tulba ümber meeste jalgratta paigutanud. Ja nii ikka, et bussipeatuse tulp sealt keskelt raami vahelt läbi läheb. Pidi ikka projekt olema - ma üldse ei saa aru, kuidas nad seda tegid, mulle kangastuvad kaks treppredelit, kolm politseinikku - ja palju õnne kohalikule omavalitsusele, kes mingil hetkel ratast sealt ilmselt eemaldama peab hakkama.
Või näiteks siis, kui märkan kõrvaltänavale pargitud kabriolett-Jaguari, millele omanik on suure musta-valgekirju päevavarju peale kinnitanud, kindluse mõttes veel teibiga, et tuule käes minema ei lendaks. No muidugi, Taani kliimas ilma Meetmete tarvituselevõtuta vihm täiesti kindlasti rikuks kalli auto istmed ära.
Või näiteks siis, kui lähen reede õhtul üle kuninganna Louise'i silla linna poole ja näen, et tiigi ääres joob kohvi mees, kelle jalgratta lenkstangil istub suur pirakas haigur. Algul mõtlesin, et topis, aga siis lind pilgutas silma ja hakkas nokaga end tiiva alt sügama.
Aga pole viga, naised saunas rääkisid, et algaval hooajal pidi tööandja kõigile iPhone'id andma, nii et küll siis ka see probleem lahenduse leiab. (Allakirjutanule iPhone'i andmine on muidugi täielik ressursi raiskamine, ma nagunii seda muuks kasutama ei hakka kui helistamiseks ja sms-i saatmiseks, kusjuures tõenäoliselt läheb mul vaja vähemalt kaks vägisõnadega täidetud kuud, et sms-i saatma õppida.)

2011-09-15

Kui ma suureks saan, siis käin ainult PizzaHutis, alapealkirjaga 101 nippi, kuidas beebit kureks tõmmata

Tupsuke kodust toitu täiesti põhimõtteliselt ei söö, välja arvatud, kui tegemist on lillkapsa või puuviljadega. Hippi purgitoitu seevastu võiks hommikust õhtuni näost sisse ajada, kui ainult kurjad vanemad lubaksid. Kuna kurjad vanemad tahavad, et tupsuke ikkagi vähemalt nii õrnas eas tervislikult toituks ja sööks peamiselt asju, mille põhikoostisosad ei alga suure e-tähega, on olukorra sunnil kasutusele võetud mõned alatud trikid. Näiteks kui tupsuke herne- ja kartulipüree peale nägusid tegema hakkab, antakse tupsukesele lusikatäis virsikumoosi, mille tupsuke aplalt alla neelab ja seejärel nagu näljane linnupoeg järgmise lusikatäie järele sukeldub. Uues lusikatäies aga - ülla-ülla - ei ole mitte virsikud, vaid samad jälestusväärsed herned ja kartul. Taolisel kombel süüakse lõpuks küll ära nii virsikud kui herned, viinud on see aga üsna uudsete ja algupäraste roogadeni meie restorani päevamenüüs, näiteks kartulipuder nektariinimoosiga, porgandi-pastinaagipüree banaanidega ja suvekõrvits kalkuniliha- ja pirnikastmes.
Lisaks olen paaril korral teinud selle vea, et pesumasina käima pannud vahetult enne, kui tupsuke sööma hakkab. Pärast seda, kui laps ennast oma söögitoolis täiesti kaheksaks keeras, et pesumasinat vaadata, halastasin ja keerasin söögitooli näoga pesumasina poole. Nii me siis istume siin nagu kaks öökulli ooperimajas esietendusel, vaatame silmad jõllis pesumasinat ja määrime hautatud porgandeid mööda köögipõrandat laiali.

2011-09-13

Oli nagu miskit

Eile jõi tupsuke tassist lõpuks ometi nii, et suurem osa veest läks kurgust alla ja mitte laua, tooli, põranda ja särgiesise peale. Progress milline. Ma midagi tahtsin veel kirjutada, aga nüüd, kui mul lõpuks on aega maha istuda, on mul muidugi kapitaalselt meelest läinud, mis see oli.

Edit: Ahjaa, meelde tuli. Sellise kuuekuuse tupsukesega ringijalutamine garanteerib ikka absoluutselt vastutulijate tähelepanu, eriti kui vastutulijad on pealt kuuekümne pensionieas naisterahvad, kellel ilmselt a) lapselapsi ei ole või b) lapselapsi eriti tihti külla ei tooda. Eriti siis, kui viimatinimetatud tupsuke kõhukotist jalgu kõigutab ja maailma uudistab (kuigi ma ei tea, kui kaua me seda praktiseerida saame, tupsuke varsti ei mahu lihtsalt kõhukotti enam ära ja kuramuse raske on ta, sunnik, kah). Ainuke asi, millest ma aru ei saa, on see, kui vastutulijad küsivad, kas tegemist on poisi või tüdrukuga, olenemata sellest, et tupsuke pealaest jalatallani heleroosas ja punases on. Värvipimedus või on taanlased lihtsalt laste riietamisel ülimalt liberaalsed?

2011-09-08

Mull-mull

Ühtlasi mõistsin, et on hea põhjus, miks kõik beebide ujumistunnid alati hommikupoolsele ajale on sätitud. Kui me Mariaga need kaks paksu oma pool tonni kaaluvates turvahällides hädavaevu olime parklast ujulasse lohistanud, oli kell juba kolme ligi, ja hoolimata sellest, et mõlemad asjaosalised suhteliselt värskelt ärganud-söönud-kustud-pestud-kammitud said, läks sealt alates kõik ainult allamäge. Jonas hakkas enam-vähem kohe röökima, kui ta varbad vett puutusid. Liisu röökima ei hakanud, aga ma kahtlustan, et see oli küll ainult sellepärast, et lapsel oli enda elu päästmisega liiga kiire - tupsuke üritas kõigest väest kaldale kroolida, näol kerge paanikailme. Kümne minuti pärast andsime alla, pakkisime vääksud jälle kokku ja lohistasime autosse tagasi. Mõlemad kustusid niipea, kui Maria süütevõtit pööras, ja mul on tunne, et need rakud mu peopesas said sinna sedakorda täiesti ilmaasjata tekitatud.

2011-09-05

Sajab, sajab, kõik on lige, kass on kuri, laps on tige

Hommikust saati on ainult sadanud, sadanud ja sadanud, nii et ma tõesti ei tea, kuidas me oma pärastlõunasse beebirütmikatundi saame, ilma sealjuures põhjalikult läbiligunemata. Aga eks see ole taas kord jälle peamiselt minu probleem - tõenäosus, et tupsuke oma magamiskotis ja kiletatud vankris soojaks ja kuivaks jääb, on küllaltki suur.
Neid asju, mida ma ei tea, on muidugi veel mitmeid. Näiteks seda, kui kaua tupsuke veel rinnapiima üldse saab, sest ta sunnik ongi nüüd hammustama hakanud. Ja need pisikesed nunnud valged riisiterakesed on ikka põrgulikult teravad, nii et see ei ole üldse naljakas. Selles mõttes ei ole tragöödia muidugi suur, et ma nagunii olin mõelnud vaikselt otsi kokku tõmbama hakata, kuu aja pärast tööle tagasi ja nii. Aga kuna tatitõvesesoon on just algamas, oleks ju ilus, kui tupsuke vähemasti hommikul ja õhtul edasi rinda saaks, kuigi hetkel on see üsna suure küsimärgi all.
Kummaline on ainult see, et ega mulle ju kogu see tissitamine kunagi eriti meeldinud polegi - olen kogu aeg pigem oodanud seda aega, et millal see läbi saab, laps inimese moodi sööma hakkab, saab ise volilt veini juua ja nii edasi. Ja sellegipoolest on nüüd, kui Selle Ajastu Lõpp üsna ähvardavalt horisondil terendab, kuidagi kurblik olla. Hormoonid ilmselt, mis muud.

2011-08-23

Õhuloss, mis õhku lasti

Eile tulin poest koju ja leidsin oma abikaasa elutoa vaibalt meie kuuekuusele tütrele kõva häälega Stieg Larssoni triloogia kolmandat raamatut, seda kõige verisemat, ette lugemas. Mu küsimuse peale, et kas näiteks H.C. Andersen veidi eakohasem ei oleks, vastati: "But what's in it for me?"

2011-08-20

Sleep is overrated anyways

Täna öösel ärkas tupsuke: kell 21:32, 22:59, 23:30, 0:47, 1:28, 4:45. Pärast seda David halastas ja tõusis üles, nii et sealt edasi mul puudub ülevaade. Meil liigub siin hetkel mingi viirus ringi ja nii mina kui tupsuke oleme mõlemad kergelt tatised, nii et ma siiralt loodan, et see on sellepärast, mitte et see on mingi uus magamiskomme, mis on tulnud, et jääda.

2011-08-18

Larry Potter ja muusikaline koer

Sa saad aru, et su elus on ruumi ainult täiskohaga lapsevanemaks olemisele, kui kinos automaatselt käe telekapuldi järele sirutad, et heli maha keerata.

2011-08-17

What goes up must come down

Tupsuke on ilmselgelt oma isa tütar. Isale meeldib magada diagonaalis üle voodi, tekk konspiratsiooni mõttes kõhu alla vorstiks väänatult, ja kaasmagajale kord tunnis küünarnukiga silmakoopasse äsada. Nüüd on ka tupsuke avastamas, et ega ikka ei pea küll voodis lesima selili nagu mauk, tekk kenasti kurguni tõmmatud. Seetõttu on tupsukese magamasaamisega jälle tükk tegu, sest enne magamajäämist peab mööda voodit ringi tuuritama, käsi ja jalgu üle voodi serva ja varbade vahele toppima, teki serva märjaks lutsutama, luti vähemalt ühe korra ära kaotama ja kaisukaru endale ümber kaela keerama. Mõnikord on mul tunne nagu ma üritaks peotujus ja purjakil kaheksajalale tekki peale panna, tõepoolest.

2011-08-10

Oh õunapuu, oh õunapuu - nii haljad on su oksad

Olgu, ma siis olen ka hakanud lapsele ise süüa tegema. Ei olegi nii aeganõudev ja keeruline, kui ma alguses arvasin. Välja arvatud pudrud, mida ma lihtsalt ei suuda end motiveerida nullist ise keetma, kui riisijahupulbrile natuke sooja vett sisse segades saab täiesti pudrumoodi pudru. Ja laps sööb ja on (enamasti) rahul. Aga juurvilju olen küll täitsa ise keetnud-püreestanud-mööda köögipõrandat laiali määrinud.
Ainuke probleem on see, kuskohast toorainet saada. Olen kohusetundlikult püüdnud tupsukesele ainult ökoloogilisi möginaid valmistada ja ega see ökoloogiavalik meie tavalises SuperBeastis iseenesest nii vilets olegi. Aga just avastasin, et ökoloogilised õunad tulevad nähtavasti Tshiilist ja ökoloogilised pirnid Argentiinast. Rääkimata sellest, et paar päeva tagasi ostsin vaakumpakendis murulauku (potimurulauk oli otsas), koju jõudes vaatasin, mis sildi peal kirjas, ja murulauk, tuleb välja, jõuab meieni Keeniast.
Et nagu mis mõttes?! Taani mullas õunad ei kasva, tuleb välja. Häguselt meenub, kuidas mõned kuud tagasi lugesin põllumajanduskoolide kommentaare, et nad Taani tulevastele talunikele ökoloogiat ei õpeta, sest sihtgrupil huvi täiesti puudub ja õpilased arvavad, et tegemist on mingi lillelaste jamaga. Ja nii siis ongi käesoleva hetke dilemmaks valik kahe halva vahel - kummas on vähem pestitsiide ja/või muud jama, purgitoidus või "tavalistes" juur- ja puuviljades.

2011-08-07

Hambahaldjas ei helista ühtegi korda, hiilib vaikselt tagauksest sisse, raisk

Täiesti ootamatult ja lapsevanemate suureks üllatuseks produtseeris tupsuke pühapäeva hommikul oma esimese hamba - pisikese, aga terava. Ma muidu mõtlesin, et see hammaste tulek on mingi eriliselt pikk ja piinarikas protsess, kus lapse suu valuvaigistavast geelist suisa vahus, neli nädalat majapidamises keegi magada ei saa ja õhtud mööduvad teleri ees sõrmenukiga kipitavaid igemeid sügades. Tupsuke ilmselgelt ei ole perekooli foorumist lugenud, kuidas hammaste tulek tegelikult käima peab. Jääb üle ainult loota, et järgmistega samavõrra õnneks läheb. Ja jääb üle ainult loota, et rinnaga toites seintel verekaari ei lahma, kui tupsuke rinda järab, lahmat, lahmat.

2011-08-01

Tänase päeva avastus

Ma olen umbes sama vana (pluss-miinus pool aastat) kui dieetkokakoola.

2011-07-29

Aga mina istun karmoshkal

Tupsuke sai üleeile viiekuuseks. Palju õnne! Samuti üritab tupsuke roomama hakata. Edasi roomamine veel iseseisvalt välja ei kuku, aga ringiratast roomamine küll. Eile roomas tupsuke 270 kraadise ringi. Sellele kulus umbes kolmveerand tundi ja tupsuke oli peale seda surmväsinud ning pistis (loomulikult) röökima. Ega see beebi elu kerge ei ole.
Oh, aga mis ma ikka räägin. Eile avalikustas üks meie noorte emade vestlusringist, et tal on oma kahe kiisuga jalge all roheline miil loomaarsti juurde. Nähtavasti kiisud mängisid omavahel liiga metsikult ja ei lasknud lapsel magada. Nutsin terve õhtu. Ma ühest küljest saan küll aru, et ega üksikemana kahe kassi ja väikese beebiga kerge ilmselt ei ole, aga no kurat küll, kassid olid ju enne kui beebi, kas siis ei olnud võimalik mingi plaan B välja mõelda puhuks, kui kiisud ja laps omavahel mingil põhjusel ei sobi. Oleks vähemalt varem oma plaanist teada andnud, oleks saanud ise ringi kuulata, kas leiab kellegi, kes saaks kiisudele uue kodu pakkuda. Oleks, oleks... Esimesel hetkel tahtsin isegi päästele söösta, aga siis sain aru, et kolme konkureeriva isakassi ja beebiga siin korteris elu võimalik ei oleks. Ega mul palju muud teha ei olnudki, kui oma kassile tuunikalakonserv avada.

2011-07-27

Sooja läga, mõtelge...

Eile ladusin parasjagu pitsale katet peale, kui mu abikaasa midagi eriti ärritavat ütles. Vastutasuks patsutasin teda oma singiribadega kaetud käega põse peale. David ei pannud tähelegi, et midagi valesti oleks olnud. Kümne minuti pärast ei pidanud ma ise enam vastu ja juhtisin ta tähelepanu sellele, et, khm, vast tuleks pikemas perspektiivis kasuks põsele kerge puhastuskuur teha, enne kui kärbsed kiusama hakkavad ja nii edasi. David märkis seepeale, et ta juba nii harjunud, et kellegi kõikvõimalike vastikute ollustega kaetud väikesed käed teda igasse kohta patsutavad, et ta tõepoolest enam ei märkagi. Tõsi ta on. Ka ma ise tunnen end peaaegu et alasti, kui mu paremal õlal ei ole vähemalt ühte suurt poolseeditud piima laiku.

2011-07-26

Kas kuu on tehtud juustust?

Kuigi ma vist olen sellest ka varem kirjutanud, ei kao kahtlused ja küsimused lapse kasvades kuhugi, vaid närivad vanamoodi edasi, kasvades võrdeliselt sellega, mida targemaks saad nii kogemuste kui ka teooria võrra. Eile tegin selle vea, et lugesin raamatust läbi peatükid laste toitumise, haiguste ja allergiate kohta. Nüüd mõtlen, et a) kas oleks ikka pidanud nii vara lisatoiduga alustama, järsku tulevad mingid koledad neeruprobleemid või allergiad, b) kas see, et laps teinekord aevastab ja/või silmi hõõrub, ongi juba märk mingist koledast allergiast, c) kas ta kipub kisama kipitavate igemete tõttu või, hoidku jumal, algava kõrvapõletiku pärast. Üldiselt, õndsat Jerome K. Jerome'i parafraseerides, ainuke haigus, mida ei tundu olevat, on põlvekedra põletik.
Lootsin vaikselt, et ehk kasvades läheb nende päevaunedega paremaks, kui laps iseseisvalt magama jääma õpib, aga praegu läheb küll ainult hullemaks. Magamaminek ise ei olegi nii valus probleem, aga tupsu on poole tunni pärast kõpsti jälle üleval, silmad peas säramas ja hambutu naeratus laialt suus. Tunnistan küll ausalt, et see rohkem mu enda pärast, et oleks ilus, kui ta vähemalt korra päevas magaks kaks tundi või nii, aga ikkagi...

2011-07-22

Rongaema pihtimused

Mõnikord tunnen ma end tõesti nagu täielik rongaema.
Näiteks siis, kui külastame emadegrupi teisi liikmeid, kelle kodud on nagu mingid kuramuse titetivolid vähemalt seitsme erineva tegevuskeskuse, beebikiige ja mängutekiga, saja erineva kõrina ja täiuslikkuseni sisustatud lastetoaga. Mitte, et Liisul mänguasju ei oleks, aga ma ei ole siiamaani tundnud mingit erilist kihu investeerida mõnituhat raha erinevatesse värvilistesse vidinatesse, et järgnevalt konstateerida, et jah, lapse tähelepanu oli hõivatud nii umbes kolmeks minutiks.
Või siis, kui teised noored emad ahastavad, et oih, pidin lapse pooleks tunniks kellegi teise hoolde jätma ja kuidas nii saab, ikkagi nii pisike veel, ja üldse, kuidas ta veel siis hakkama saab, kui tööle tagasi minema peab. Ma ei tea, võib-olla see muutub, kui see aeg kätte jõuab, aga ma pigem ootan seda tööle tagasiminekut, ja üldse ei muretse, kui Liisu mõneks tunniks kellegi teise hoida on. (Ses mõttes, et lapse pärast ei muretse, tema saab ikka hakkama, hoidja pärast on küll kerge mure, et kui palju juukseid tollel halliks läheb, kui Liisu näiteks magada ei viitsi. Aga ega see beebi eest hoolitsemine ju mingi raketiteadus ei ole, et õudselt palju asju on, mida valesti teha saab; üldjuhul antakse sulle ju viivitamatult ja valjuhäälselt teada, kui miskit ei sobi.)
Või näiteks siis, kui Liisu purgist Hippi porgandipüreed süüa vohmib ja ma mõtlen, et tea, kas peaks ka jalad rakku jooksma ökoloogiliste juurviljade pärast ja köögis lapsele kodutoitu vaaritama, mis siis, et ära süüakse vast ainult teelusikatäis ja ülejäänu ühtlase kihina põrandale, lamamistoolile ja riietele määritakse.
Edit: valmis just testportsjon täiesti omatehtud ökoloogilist brokoli-kartulimöginat. Eks me siis vaata, kas võidab kodutoit või fastfood.

2011-07-20

Koostöös on edu võti

Vahetult pärast seda, kui olin lapse ligase särgi tänase hommiku jooksul kolmandat korda puhta vastu vahetanud, oksendas kass demonstratiivselt ja ohtralt esikuvaibale. Mõnikord tekib mul tõepoolest tunne, et why bother.

2011-07-03

I was going to conquer the world today, but got distracted by something sparkly

Täna käisime üht müügiks olevat maja vaatamas*. Mis mulle kõige rohkem imponeeris, oli omanike mõnekuune kassipoeg. Ilmselgelt on mu prioriteedid täiesti vales kohas.

* Ei, me ei hakka midagi ostma veel, aga tore on ju end asjade seisuga kursis hoida.

2011-07-01

Öös on asju, aga mitte palju

Täna magas tupsuke teist korda järjest kogu öö. S.t. kella poole kaheksast õhtul kuni kuueni hommikul, mitte see viis tundi, mis imikutel tavaliselt kogu öö magamiseks loetakse. Ärkasin paar minutit enne kuut ise, vaatasin kella, mõistsin, et ma pole teisest toast ikka eelmisest õhtust saadik piuksugi kuulnud, ja läksin kontrollima, kas tupsuke ikka hingab veel. Tupsuke magas õndsat und, nina magamiskoti servas soojas.
Olen paar korda õhtuti mõelnud, kas peaks pudelist lisa andma, kuna laps näeb näljane välja, aga ilmselgelt nälg silmanägemist just ei võta, kui niimoodi magatud saab.

2011-06-29

Skaalal ühest Steven Tylerini

Viimase paari päeva jooksul olen kõndinud ringi pideva peavaluga, sest tupsuke treenib hoolega kõrgemaid registreid. Peatselt hakkavad ilmselt naabrid kaebama; positiivne on küll see, et kui ta samas vaimus jätkab, kuulevad teda varsti ainult koerad.

2011-06-25

Oma tuba, oma luba

Tänase päeva seisuga võib ilmselt juba öelda, et laps on edukalt vanemate magamistoast oma tuppa kolinud. Kummalisel kombel näib, et ta seetõttu ka magab hommikuti veidi kauem. Siiani ärkas laps nagu raudpolt hiljemalt hommikul kell pool kuus, värske ja väljapuhanud nagu merikotkas, ja tahtis süüa ning mängida, aga nüüd täiesti juhtub, et veab isegi poole kaheksani välja (ausalt, praegusel hetkel tundub see ikka täieliku luksusena, kui nii kaua magada lastakse).

2011-06-24

Asjad minu kotis

Olen märganud, et mida vanemaks laps saab, seda huvitavamaks ja mitmekesisemaks läheb mu käekoti sisu. Toon siinkohal mõned näited asjadest, mida ma varasemalt uneski ei oleks oluliseks pidanud, aga mis nüüd olulise koha hõivavad mu kaubaveokapatsiteedis:
1. Lutid, vähemalt kaks tükki, üks hõlpsalt kättesaadavas kohas, teine juhuks, kui esimene kuhugi ära kaob.
2. Kaks marlilappi igasuguste jamade ärapühkimiseks (kuigi praeguseks jätavad nt. konstantsed gülbiplekid* mu paremal õlal mind juba täiesti jahedaks).
3. Vähemalt viis pesupulka (eelnimetatud marlilappide vankri külge kinnitamiseks päikesepaistelise ilmaga või kui subjekt soovitatavalt vankris veidi tukkuma peaks).
4. Vähemalt üks mänguasi, mida vankri külge riputada, kui subjekt vankris siiski üles ärkama peaks.
5. Mähkmeid 2-3 tükki (olenevalt päevast teinekord ka rohkem).
6. Tagavarasärk, -jakk ja -püksid subjektile, kui juhtub jamasid, mida marlilappide abil edukalt likvideerida ei anna.
7. Pakk niiskeid salvrätikuid (kah, khm, jamade likvideerimiseks).
8. Paar kilekotti (jamade n.-ö. jääkproduktide likvideerimiseks).
9. Suur sall (võimalike muude probleemide lahendamiseks, nt. kui subjektil avalikus kohas järsku hirmus nälg tuleb, nii et subjektil ega tema emal muidu olla enam ei anna, või kui päike vankrisse sisse paistab ja nr. 2 juba igasuguste jamadega kaetud on, või kui subjektil külm peaks hakkama).
Pole siis ime, et ma välja minnes ennast enamiku ajast täieliku koormahobusena tunnen. Sellest, kui suisa mitmeks päevaks ja autoga on minek, ma üldse ei hakka rääkimagi.

* "Gylp" tähistab taani keeles seda varieeruva seedituseastmega piimaläga, mida paljud endast lugupidavad beebid armastavad suust välja ajada. Ei hakka üldistusi tegema, aga E-l on küll täiesti suurepärane ajastus, s.t. et hoolikalt suunatud gülbivoog tabab sind garanteeritult just siis, kui sa oled endale puhtad riided selga pannud ja unustanud nr. 2 õla peale kinnitada. Igal juhul on tegemist suurepärase sõnaga, mis allakirjutanu meelest ka rahvusvaheliselt täiesti adekvaatselt ülalnimetatud olluse lõhna, konsistentsi, välimuse ja muu karakteristika edasi annab.

2011-06-22

Läbi raskuste tähtede poole

Tupsukesel on nüüd seljalt kõhule pööramine üsna hästi käpas. Ainult et pööramine ise on väsitav ja aeganõudev, kõhuli olemine on veel väsitavam ja kõhult seljale tagasi pööramine nii hästi käpas veel ei ole. Tupsuke on oma uuest oskusest ise nii võlutud, et niipea, kui ta seljale tagasi pööratakse, et tupsuke veidi ka puhata saaks, keerab tupsuke kohe jälle kõhuli tagasi. Aga enamasti hakkab tupsuke seejärel kohe röökima, sest ta avastab, et on, raisk, jälle kõhuli, nina tekis ja niiii väsinud, näljane ja üleüldse. Mõnikord võib tupsukese maharahustamine seetõttu üsna kõvasti aega võtta.

2011-06-21

Peegel ja beebi vol. 2

Esikupeegli beebiga on nüüd pikapeale sõbrunetud ja teinekord räägitakse päris pikad jutud maha. Aga magamistoa peeglibeebi on ilmselt mingi ilus poiss, sest igakord kui beebi magamistoapeeglisse vaatab, läheb kohe jubedaks eputamiseks, nii et lausa pool tundi võib koketselt kihistada ja nägu ema kurgu alla peita: "Ah, mis te nüüd, noormees!"

2011-06-20

Iga päev on puhkepäev

Nagu Helene eile Davidi õepoja ristsetel tabavalt märkis, väikelapse vanematele on iga päev nagu pohmapäev. E luksus häälekalt läbi jumalateenistuse esimese poole, oksendas seejärel tapva täpsusega Davidile kinga sisse (Davidi must ülikond, kusjuures, jäi osalejate kollektiivseks üllatuseks kuni ürituse lõpuni täiesti endist värvi) ja pistis kisama. Ilmselt oli tegemist hääleka rahulolematusega orelimängu kvaliteedi suhtes. Ma pole ise kunagi kindel olnud, kas kirikute orelimängijad on profid või lihtsalt entusiastlikud amatöörid; David väitis, et tegemist peaks olema proffidega, kuna orel on keeruline ja osad manöövrid tuleb jalgadega sooritada, aga kiriku ukse tagant sooritatud proovikuulamise tulemusena tundub mulle pigem, et antud orelimängija sooritas kõik manöövrid jalgadega.
Ungari-reisi tulemusena kaalun nüüd päris põhjalikult, kas ma ikka tahan juuli alguses kodumaad väisata või peaks selle visiidi mõne kuu võrra edasi lükkama. Mitte et mõne kuu pärast midagi oluliselt muutunud oleks, lihtsalt et anda energiavarudele võimalus taastuda. Teate ju küll, kuidas väikelaste vanemad väidavad, et imikuga reisimine on kõige lihtsam asi üldse, et need magavad nagunii kogu tee. Jumalauta, see imik küll mitte - autoga 700 kilomeetrit läbi Rootsi, röökiv beebi tagaistmel, on kogemus, millest ilmajäämine mulle kõigevähematki südamevalu ei valmistaks. Aga ellu jäime - eks vaatab ja räägib, iseenesest muidugi peaks tulema ja last sugulastele-sõpradele presenteerima enne kui ülikooli läheb, ja pole Eestis kaunis tükk aega käinud ka.

2011-06-09

She's only happy when it rains

Esimene vihmane päev üle hulga aja ja laps magab kohe paremini. Kuusteist minutit tagasi panin ta voodisse ja kui ta (nagu tavaliselt) selle peale huilgama hakkas, õnnestus mul isegi ta maha rahustada kõhule patsutamise ja shosh-shosh helide teel - tavaolukorras oleks ma pidanud teda kolm-neli korda jälle voodist üles võtma ja laskma tal rinnal natuke nätsutada, kuni ta piisavalt maha rahunenud on. Õnnis vaikus. Tunneli lõpust paistab taas kord valgust.
Homme Ungarisse, leidsin just, et ennustavad tegelikult 22-30 kraadi meie sealoleku ajaks. Kergendusohe. Meie igasuviste visiitide tavaline tausttemperatuur on ligikaudu 40 varjus ja ma ei ole just väga huvitatud sellest, et seda koos meie kolmekuuse staarmagajaga kogeda. Põnev saab kahtlemata selletagi olema.

2011-06-06

Päää

Kogu see kuradi teooria näib eeldavat, et beebid, kes voodisse pannakse, a) natuke aega uniselt virisevad ja siis jäävad magama, b) kui a) ei leia aset, siis rahunevad maha, kui lapsevanem voodi kõrval istub ja neid natuke aega kõhu peale patsutab. Mingil põhjusel ei kirjelda aga ükski raamat seda, kuidas pagan ma pean adresseerima last, kes niipea, kui ta pea patja puutub, hüsteeriliselt röökima hakkab ja seda ad nauseam jätkab, kuni ta voodist jälle välja võetakse ja rinnale pannakse. Kas need on ainult mingid teoreetilised beebid, kelle põhjal kogu vastav kirjandus koostatud on või?!

2011-06-04

Let me be your teddy bear

Eile oli mul poolvaba päev, David oli kodus ja hoidis last ning mina käisin juuksuris ja linna peal ostlemas. Millegipärast Davidiga magab laps alati korralikke kahe-kolmetunniseid uinakuid, aga minuga on hea, kui pool tundi jeeli-jeeli välja veab. Kahtlane.
See, et mänguasjatööstuse sihtgrupiks ei ole mitte lapsed, vaid nende vanemad, ei tule muidugi kellelegi üllatusena. Aga ma siiski keeraks sellele teesile veel ühe ringi peale ja väidaks, et mänguasjatööstuse sihtgrupiks ei ole isegi mitte vanemad, vaid naabrid, töökaaslased ja jänese sõbrad-sugulased üldiselt, s.t. kontingent, kes beebi saabumise puhul kingitusi tegema peab. Millegi muuga ma ei suuda selgitada seda, et mänguasjapoed on varustatud terve armaada pehmete mänguasjadega, mis võivad olla käsitsitehtud, ökoloogilised, kootud, heegeldatud, punutud, pestavad, mittepestavad või kõike ülaltoodut samal ajal - aga pea võimatu on aktiivsele kolmekuusele leida erksavärvilist plastmassist jubinat, mille saaks kuhugi üles riputada ja mis ilusti klõnksuks, kui sellele käega pihta taguda.
Kas on tõesti väikelapsi, kes ihaldavad endale 101 erinevas variatsioonis mängukarusid, või ongi nõudluse-pakkumise suhe siin totaalselt paigast ära? Mäletan, et ka mul endal oli paras armee neid enamasti kingituseks saadud topiseid, aga kui üks või kaks vana lemmikut välja arvata, siis ega nendega peale nurgas tolmumise suurt midagi teha ei olnud.
Oh jah. Eks ma ilmselt selle peale jõuan veel korduvalt vihastada, nagu ka selle peale, et beebiriided nii absurdselt kallid on. Jah, me nüüd lõpuks oleme jõudnud sinna, kus sõpradelt ja sugulastelt kingiks/laenuks saadud riidevarud ammenduma hakkavad ja peab ise ostma hakkama...

2011-05-30

Õnn peitub väikestes asjades

Järgmisel nädalal on mul eksam käibemaksuõiguses, mida ma juba praegu õhinaga ootan.
Veidi punastades pean küll tunnistama, et eksam ise ei olegi see, mis mind seda sündmust elevusega ootama paneb, samuti ei ole ma eriti närviline tulemuse pärast. Mitte et mul just üleliia aega oleks ette valmistada hetkel, aga ma olen ikkagi käibemaksuga ju aastat neli süviti töötanud, nii et täitsa metsa vast ikka ka ei lähe.
Aga - eksam on Århusis. Århus on Kopenhaagenist nelja tunni rongisõidu kaugusel, s.t. edasi-tagasi kokku kaheksa tundi. Kaheksa tundi rongis, mõtelge! Kaheksa õnnistatud tundi, mille jooksul ma võin segamatult näiteks raamatut lugeda, magada, kohvi juua, aknast välja vaadata, või muusikat kuulata! Ja kui ma rongiajad hoolikalt planeerin, siis saab pärast eksamit ka veel rongijaama kõrval olevas kaubanduskeskuses tunnikese jooksul jäätist süüa ja shopata!
Selle kõige kõrval tundub see, et vahepeal ka mingi 15-punktise eksami ära peab tegema, täiesti teisejärgulisena, kui aus olla.

2011-05-25

Hhhhokei, no more Mr. Nice Baby

Täna oli jälle noorte emade vestlusring. E pidas end esimesed poolteist tundi jumala eeskujulikult üleval, hoolimata sellest, et ülejäänud viis titte üksteise võidu kriiskasid. Teised noored emad õnnitlesid mind, et mul nii tasakaalukas ja rahulik laps. Ega ma kolm nädalat tagasi ka ei oleks uskunud, et keegi minu väikest tütart ja neid kahte omadussõna samas lauses kasutab, aga kirjeldasin siis tagasihoidlikult, kuidas E on viimased kaks nädalat täielik kukununnu olnud, magab ja sööb ja põhimõtselt kogu ülevaloleku aja mängib ja naerab ja laliseb õnnelikult. Teised olid jumala kadedad. Veerand tundi hiljem sõitis E-l katus minema nagu tuulispasast kantud ja röökimist oli nii, et üle väina Rootsis ka koerad saateks ulusid. Püüdsin küll last rahustada, aga need tissid oleks ma sama vabalt võinud endale ... toppida ja muidu ka. Ega muud ei jäänudki üle, kui see tige ja üleväsinud titt vankrisse toppida ja koju tagasi viia.
Siit moraal, et ei ole vaja oma tupsukesega küla peale uhkustama minna, kui sa just koostöös ette väga kindel ei ole (ma isegi ei tea, mis selleks vaja peaks minema - unerohtu ilmselt).

2011-05-24

Beebi ja peegel

Mõnikord kiikab beebi möödaminnes suurde esikupeeglisse. Peeglis on tavaliselt teine beebi veel. Kahjuks on peeglibeebi täielik s...pea, karjub rõvedusi, teeb beebi juuste üle kahemõttelisi nalju ja zhestikuleerib kätega inetult. Pole siis ime, et beebi üsna kähku nutma hakkab ja lohutust vajab.

2011-05-20

Mida von Trier tegelikult ütles

Tänane Berlingske on ära trükkinud selle, mida Lars von Trier tegelikult ütles ja mille pärast nimetatu Cannes'ist punase kaardi sai. Kuna see allakirjutanu meelest on piisavalt värvikas ja pigem portreteerib von Trieri kui meest, kes ütles midagi partsti välja, mõistis, kuidas press seda (loomulikult) tagantjärgi tõlgendab, üritas end selgitada ja asja naljaks pöörata, aga vajus iga sõnaga üha sügavamale sohu, toon selle ka siinkohal ära.
Berlingske andmetel ütles von Trier tegelikult järgmist:
"Ma uskusin kaua, et olen juut, ja olin õnnelik selle üle, et olen juut. Hiljem ilmus välja Susanne Bier ja siis ma enam selle üle nii õnnelik ei olnud. Ei, see oli nali... ja siis ma sain teada, et tegelikult olin ma nats, kuna mu pere oli sakslased, mis samuti täitis mind teatud rahuldustundega... Mida ma öelda võin: ma mõistan Hitlerit, kuid arvan, et ta tegi mõningaid asju, mis olid täiesti valed. Absoluutselt. Ma näen teda oma punkris istumas. Rahulikult, tulemas on punkt ja lõpp sellele, ma arvan, et ma mõistan seda meest. Ta ei ole, mida me kutsume heaks poisiks, aga ma mõistan paljutki tema ümber ja sümpatiseerin temaga natuke. Aga ma ei ole Teise Maailmasõja pooldaja ja ma ei ole juutide vastu, isegi mitte Susanne Bieri. Ma pooldan juute loomulikult väga, mitte liiga palju, sest Iisrael on pain in the ass, aga ikkagi... kuidas ma sellest lausest nüüd välja saan?"
Pole ilmselt midagi imestada, et pressis on ülaltoodut kajastatud enam-vähem järgnevalt: "Von Trier: "Ma mõistan Hitlerit.""

2011-05-18

Ja nüüd millestki täiesti ebaolulisest

Paari päeva tagune Jyllands-Posten kirjutab sellest, kuidas Silkeborgis tabati kohutav seksuaalkurjategija, 18-aastane nooruk, kes mitte vähem kui seitsme naise väärikust rüvetas.
"Ülekuulamisel tunnistas ta üles, et on seitse korda erinevate naiste tagumikust kinni haaranud. Hetkel ei suuda ta selgitada, miks ta seda tegi. Aga ta lubas seda enam mitte teha," ütles ajalehele asepolitseikomissar Keld Grosen Jensen.
Mnjah. Ei ole vist eriti üllatav, et poiss oma käitumise kohta mingit mõistlikku selgitust anda ei suutnud. Au contraire, kas poleks pikantne, kui ta oleks tulnud absoluutselt ratsionaalse põhjendusega, miks tal oli vaja seitset austusväärset kaaskodanikku kannikatest krabada.

2011-05-14

Leopardipoeg on kõndimiseks liiga paks

Ja kõhuli olles kipub ka virisema. Aga see-eest kakades naeratab ilusti.

2011-05-12

People who say that they sleep like a baby obviously never have had a baby themselves

Alustuseks peaks vist ütlema, et E on kaugelt kõige vanem titt meie noorte emade vestlusringis. Vanuselt järgmine on kaks nädalat noorem; selles vanuses võib kaks nädalat teadagi üsna oluline vahe olla.
Igal juhul, möödunud nädalal istusin mina ja ahastasin, et laps täiesti päevapealt ja paugust ÜLDSE enam magada ei taha. Et absoluutselt vahet ei ole, mis ma teen, võin pea peal ka seista, aga laps lihtsalt ei maga. Jah, loogika ja kommentaatorid, kes ise üht titte ainult kaugelt näinud, ütlevad, et küll lõpuks magama jääb, kui ära väsib. Aga selle lohutusega ei ole kerge elada, kui sa tead, et see "lõpuks" võib vabalt tulla kaheteistkümne tunni pärast ja siis ka magatakse viie minuti kaupa tund aega ja vääksumispausidega.
Ülejäänud noored emad naeratasid kaastundlikult, aga mitte eriti mõistvalt. Näha oli, kuidas mõned end mõttes kergete laste puhul õnnitlesid. Ei, neil küll sellist probleemi ei ole. Päevaplaan juba esimesest nädalast paigas, magab hommikul kolm tundi ja õhtul neli, nii et põhimõtteliselt võib tite unede järgi kella õigeks panna. Võib voodi kõrval kahurit ka lasta, ikka ei ärka üles.
Sel nädalal jõudsid ülejäänud tited ilmselt arengus järgi. E oli ainuke laps, kes rahulikult kogu koosviibimise maha magas, olgugi et ülejäänud viis üksteise võidu lõugasid nagu torgitaks neid tagumikku kuumade oradega. Noored emmed kitkusid ahastusest juukseid: kuidas võib olla, et laps päevapealt ja paugust ÜLDSE enam magada ei taha. Mina kiresin vaimustusega, kuidas mul lapse magamapanekuks KAKS korda järjest ainult kümme minutit läks. Sedakorda leidis mu saavutus tunnustust küll.

2011-05-10

Päevad pole vennad, obviously

Eile jäi laps esimest korda magama nii, et ärkvel titt voodisse, tekk peale, head ööd (või noh, keskpäevauinakut, kuidas kunagi), ise lahkusin toast ja kui kümne minuti pärast kontrollisin, oli subjekt ära unemaal. Võrdluseks. Mu isiklik rekord lapse magamakussutamises on hetkel seitse tundi järjest (kolmest pärastlõunal kuni kümneni õhtul), pooleteise tunni ringis on enam-vähem statistiline keskmine. Tundsin end täieliku kangelasemana ja mõtlesin uhkusega, et mu nädalapikkune hea kasvatustöö on nüüd hakanud vilju näitama. Tuhkagi. Täna David veetis lapsega taas kord terve päeva kvantiteet-, mitte kvaliteetaega. Hakkan arvama, et ainuke joon mu 10-nädalase tütre käitumises, millele iga ilmaga kindel võib olla, on see, et just siis, kui õnnelikult, aga naiivselt hakkad uskuma, et midagi on lõpuks kontrolli all, keerab järgmisel päeval ikka täiesti metsa tagasi.

2011-05-05

Ultimate multitask

Kuidas samaaegselt luua rahulikku ja uinutavat atmosfääri väsinud beebile, kellel niigi magamisega Probleemid, ja taltsutada hüperaktiivset kassi, kes mainitud beebi hälli mitmel kreatiivsel moel mõrvata püüab, on mu jaoks siiani veel mõistatus.

2011-05-04

Head käed

Beebide käed on maagilised ja elavad absoluutselt oma elu, mida beebi kuidagi kontrollida ei saa. Kui beebi magama jääb, ärkavad käed üles ja hakkavad beebile vastu nägu peksma, nii et beebi suure nutuga selle peale üles ärkab. Vahel käed ka küünistavad, nii et beebi mitu päeva kriimulise näoga on.
Kui beebi teki sisse sigariks mähkida, siis käed enam välja ei saa ning beebi saab natuke rahulikumalt magada, kui vanem vend kass just magamistuppa sigadusi tegema ei lähe samal ajal, kui beebi uinuda püüab. Kahjuks beebi aga teeb liigagi tihti Houdinit, nii et kurjad käed vangistusest jälle põgenevad. Sellele me veel lahendust leidnud ei ole. Oleme kaalunud beebi teki sisse teipimist, aga see on vast liiga ekstreemne variant.

2011-04-30

Kui Will ja Kate kirikusse jõudsid, olid pulmadest pressis juba palagan tehtud

Nagu korralikule kuningriigi alamale ja ristiinimesele kohane, jälgisin ka mina eile telerist Willi ja Kate'i pulma. Teadagi, meil dekreedis olijatel ju nagunii paremat teha ei ole (tegelikult muidugi on probleem selles, et end sulle külge imenud uinuv imik seab teatavad piirangud liikumisvabadusele). Ja, andestatagu mulle see kergemeelsus, vähemalt üks kõne meenutas mulle küll kahtlaselt Joey tiraadi Monica ja Chandleri abiellumisel. Et "it's all about having and sharing and giving and receiving" või kuidas see nüüd oligi. Peale seda ma muidugi ei suutnud kogu seda kaadervärki enam üldse tõsiselt võtta.
Ajas ahastus mind ka taas kord - hoidke nüüd piip ja prillid! - lutti kasutama. Pärast veerandtunnist eksperimenteerimist, mille kestel laps luti vastikusega kümmekond korda välja sülitas ja üha hullemini röökis, tekkis mul küll tunne, et luti roll meie majas on eelkõige kasvatuslik. Et näitad lapsele lutti: kui sa nüüd kohe vait ei jää, siis pistan sulle uuesti luti suhu. Istusin siis hälli kõrval, lutt ähvardavalt ühes käes püsti. Jäigi vait, küll ainult pooleks minutiks, aga sellest piisas, et mul taolised sobimatud emotsioonid selleks korraks lahtusid.

2011-04-28

Beebid pisaraid ei usu

Kui tänane hommik oleks aset leidnud veel kaks nädalat tagasi, oleks ma ilmselt jälle peatäie lahinal nutnud. Laps röökis nagu kurjast vaimust vaevatu kaks tundi järjest ilma mingi nähtava (kuuldava, kombatava, haistava) põhjuseta ja ma ei osanud muud teha, kui toast tuppa tuiata, lõugav imik õla peal, ja teha imbetsilseid hääli, mis isegi mulle endale rahustavalt ei mõjunud.
Siis nagu võluväel järsku haigutas, suu ja silmad klõpsti kinni ja ära unemaale. Eks see karjumine on raske töö. Ja nüüdseks maganud juba (vaatab kella) tund ja kuusteist minutit. Tunnen kerget soorituspinget, et aega peaks kuidagi efektiivselt kasutama ja tegema midagi püsivama väärtusega, kui arvuti taga istumine ja mustsõstrajäätisega närvide rahustamine. Muidu investeeriks ilusse ja heasse enesetundesse ning lakiks varbaküüned ära, aga küünelakk on magamistoas sahtli põhjas ja uinuva kaunitari häirimine niivõrd triviaalsel põhjusel oleks ilmselge lollus. Nagunii kohe ärkab, naabrite pesumasin hakkas tsentrifuugima sellise paueriga nagu stardiks kohe kuu poole. Arvestades meie maja olematut heliisolatsiooni, ma üldse ei oleks üllatunud, kui tegemist oleks teatava vorst-vorsti-vastu poliitikaga. Et sina mulle karjuv imik kella kolmest viieni, mina sulle pesumasin ja Sõrmuste Isand kell üksteist õhtul.