Tupsuke kodust toitu täiesti põhimõtteliselt ei söö, välja arvatud, kui tegemist on lillkapsa või puuviljadega. Hippi purgitoitu seevastu võiks hommikust õhtuni näost sisse ajada, kui ainult kurjad vanemad lubaksid. Kuna kurjad vanemad tahavad, et tupsuke ikkagi vähemalt nii õrnas eas tervislikult toituks ja sööks peamiselt asju, mille põhikoostisosad ei alga suure e-tähega, on olukorra sunnil kasutusele võetud mõned alatud trikid. Näiteks kui tupsuke herne- ja kartulipüree peale nägusid tegema hakkab, antakse tupsukesele lusikatäis virsikumoosi, mille tupsuke aplalt alla neelab ja seejärel nagu näljane linnupoeg järgmise lusikatäie järele sukeldub. Uues lusikatäies aga - ülla-ülla - ei ole mitte virsikud, vaid samad jälestusväärsed herned ja kartul. Taolisel kombel süüakse lõpuks küll ära nii virsikud kui herned, viinud on see aga üsna uudsete ja algupäraste roogadeni meie restorani päevamenüüs, näiteks kartulipuder nektariinimoosiga, porgandi-pastinaagipüree banaanidega ja suvekõrvits kalkuniliha- ja pirnikastmes.
Lisaks olen paaril korral teinud selle vea, et pesumasina käima pannud vahetult enne, kui tupsuke sööma hakkab. Pärast seda, kui laps ennast oma söögitoolis täiesti kaheksaks keeras, et pesumasinat vaadata, halastasin ja keerasin söögitooli näoga pesumasina poole. Nii me siis istume siin nagu kaks öökulli ooperimajas esietendusel, vaatame silmad jõllis pesumasinat ja määrime hautatud porgandeid mööda köögipõrandat laiali.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar