2008-12-12

Noormees, kes printimisega tegeleb, on täna kahjuks koju juba läinud

Siiani olin ma Eesti pankadest ja üldisest bürokraatiast suhteliselt kõrgel arvamusel, vähemalt võrreldes Taaniga, kus iga asi mitu päeva aega võtab ja kuninglik tigupost aukohal on. Üldine asjaajamine igatahes tundus Eestis alati kuidagi lihtsam.
Mõned kuud tagasi hakkas Hansapank (vabandust, Sveedpank) mulle sõbralikus toonis kirju saatma, et mu deebetkaardi tähtaeg hakkab läbi saama. Pärast kolmandat kirja ("Palun helistage klienditoe telefonile, et saaksime leida Teile sobiva lahenduse") helistasin klienditoe telefonile, et saaksime leida Mulle sobiva lahenduse - ilmselgelt Rävala kontorist kaardi üles korjamine ei ole päris see.
"Jah, me saame küll uue kaardi teile postiga saata, kui te välismaal elate, aga see on väga aeganõudev ja kallis."
Muutusin rahutuks.
"Te peate meile faksiga avalduse saatma."
Muutusin rahulikumaks, aga mõtlesin, et kust pagan ma selle faksi leian. Ehk töö juures sekretär teab maja peal mõnda.
"Siis me saadame teile postiga lepingu, käite notari juures ära ja lasete apostilli peale panna."
Ma tõsiselt mõtlesin, et ta teeb nalja. Mis effing mõttes ma lähen notari juurde mingi deebetkaardi pärast? Teate, kui palju notarid Taanis maksavad?!
Osutasin, et veidi aega tagasi oli mul Ühispangaga (vabandust, Seebiga) täpselt sama Situatsioon ja et Seep saatis mulle kaardi ilma täiendavate küsimusteta.
"No ma ei tea, mis nad seal teistes pankades teevad, aga meil igatahes käib asi niimoodi. Oodake, ma loen teile siit juhistest, mis mulle antud on."
Osutasin, et kui ma saan internetipangas oma krediidilimiiti suurendada, ülekandeid teha, tulumaksudeklaratsiooni esitada ja igasuguseid muid põnevaid isikutuvastamist nõudvaid toiminguid sooritada, kas ei ole see natuke vanamoodne, et tühipalja kaardi pärast nüüd peab kolm tilka verd pitseeritud ampulli sees vandekulleriga kohale saatma.
Vaikus.
Kordasin küsimust ja toonitasin, et ma mõistan, et preilil isiklikult ei ole selles küsimuses sõnaõigust, aga et ma loodan, et ta ülemisel korrusel probleemi tõstatab, kui sobiv juhus tuleb.
Vaikus.
Mis ma siis ikka. Kui Hansapank (vabandust, Sveedpank) arvab, et just nimelt nende rottkoerakaardiga maksmine on seda väärt, siis nad arvavad üldiselt valesti. Aga kui tuleb hetk, kus mul viletsa tööpäeva lõpus eriti on vaja kliendisuhet teiselt poolt vaadata ja asjaomastele selgeks teha, miks üks neist on loll, teine laisk ja mina pean üksinda rabama, siis saan ma selle alati prügikastist üles korjata ja veidi lustida. Ma loodan ainult, et nad nende kirjade saatmise lõpetavad varsti ära.

1 kommentaar:

marika ütles ...

Hea. Ja sa oled õnneks veel Euroopas. Meil päädis analoogne keiss pärast pikka kirjavahetust sveedbänkuritega kokkuleppega, et kui neile pangateade saata, siis hoitakse pangakaart kenasti vajaliku ajani kokkulepitud kontooras. (Ameerika on ju kaugel :)
Aga kui siis kohe järgmisel päeval pärast Eestisse laekumist panka läksime (mina kui jõustruktuuride esindaja tulevase kaardiomanikuga ühes), teatati meile rõõmsalt
"Teie kaart on juba 17.detsembril suletud!". Millest mina järeldan, et pankurid on kirjaoskamatud. Kuna kaardihoidmise teade oli paraku täiesti alles, lubati kohe ja tasuta uus kaart teha. On väike lootus, et see saab valmis enne, kui lennuk NYC poole stardib :) Siis saab teist järgmise aasta juunis juba kasutada.

Ma ütlesin kohe alguses, et pangas juhtuvad ALATI ainult jamad.