Tillykke med nyt hår!

Esitleme pidulikult: (praeguseks peaaegu) uued juuksed. Mis te arvate, kas peaks suve puhul ka mõningad blondid triibud tellima?

Øresundi väinas on ohtralt pisikesi merekindlusi, mida taanlased tänapäeval vabaajakeskustena kasutavad, ning suveajal käib neil liinipraame tihedamalt kui Virtsu ja Muhu vahet. Ühte nendest me viikendil ka külastasime. Põhimõtteliselt oleks üksiku saare idüll ja inimtühjal rannal päiksevõtmise illusioon olnud täiuslik, kui poleks olnud neid umbes sadat inimest, kes samal saarel palavuse tõttu pisut üllatava entusiasmiga teambuildingut tegid.

Lisaks arutlesin veidi aega tagasi Anneliga selle üle, kas on ikka eetiline riputada oma bloogi üles pilt vanarootsi linalakast, kelle büst mu esmapilgul kõnevõimetuks võttis. Ma tükk aega mõtlesin, kas need on päris või on tegemist millegi pulmakingiks saaduna. Natuke spioonitööd paljastas, et vist on ikka päris.

Anneli küsis, kas suured nagu mordva saianaisel või nagu la ciccolinal. Ma ei mäleta, kes oli la ciccolina (kahtlustan, et ta ei mõelnud Mona Lisat, mille kirjapilt vististi oli veidi teistsugune, ja peale selle ei olnud Mona Lisal ka vist erilist büsti, mida näidata). Samuti ei ole ma kunagi ühtegi mordva saianaist näinud...

Laupäeva õhtul võrdlesime rõõmsalt kes meist enim ära põlenud on. Ma vist panin selle võistluse kinni, karmis konkurentsis Michaeli otsaesisega. Pühapäeval ma enam välja minna ei julgenud ja täna protestivad mu õlad pluusi kandmise vastu pideva ja torkiva valuga. Mu jalad muidugi on sama kollakasvalged kui enne, hoolimata sellest, et neid juba nädalateviisi isepruunistava kreemiga töödeldud on.