2007-08-30

Tagasi boksis, toodan paberit

Ühesõnaga, pärast suurepärast Eesti-nädalat olen jälle tagasi oma Taani boksis ja toodan paberit. Kalender on end septembrikuuks taas kord ise ära täitnud ja homme ootab mind kuusteist tundi kestev lõbus läbu koos tuhande kahesaja kolleegiga.
Esimese uudisena tagasi jõudes sain teada, et septembrist ootab mind nii ameti- kui ka palgakõrgendus. Küsisin, kas mind tõesti nüüd konsultandiks edutatakse. Ei, siiski mitte, aga kuna firmapoliitika kohaselt trainee'dele nii kõrget palka ei maksta kui mulle, siis pidid nad mulle mingi muu positsiooni välja mõtlema. Lubage tutvustada: teie ees seisab alates 1. septembrist Assistant Consnultant. Peale minu on Taani offisis veel ainult üks Assistant Consnultant. Ja Consnultandid on palju lahedamad kui Consultandid pealegi.

Ma lisan allpool ka väikese nädala pildis. Ilmselt tuleb omale lähitulevikus teha ka Flickri konto vms., kuhu ülejäänud saab üles riputada, sest nagu ma eile avastasin, kulutab isegi väiksemaks formaaditud piltide e-maili teel saatmine rohkem aega ja närve kui asi väärt on. Ja lõpuks saabub ikkagi vältimatu failure notice selle kohta, et attachment on liiga suur.Käisime ratastega Keila-Joal. Nagu välja tuleb, ei ole kõige paeluvam kohalik atraktsioon mitte see teatav kosk, vaid kolm tuhkrut, kes jõe ääres asuva kohaliku kergelt rullnokliku hõnguga baari suveterrassi all elavad. Näha õnnestus meil ühte, kes üsna enesestmõistetavalt laudade all ringi kolistas ja põranda puhastas kõigist mõeldavatest toidujääkidest. Ma miskipärast mõtlesin, et tuhkrud on kiskjad, aga tuleb välja, et kartul ja leib läheb ka täiesti, kiievi kotleti paneeringust rääkimata. Ilus läikiv karv oli loomal, peab ütlema.

Siis me käisime Nõval, mille puhul tahaks siia veel kord lisada tänusõnad Clintile kui idee autorile ja Eevale kui kohalikule organisatsioonikomitee esinaisele. Which reminds me... Eeva, kui sa seda loed, palun saada mulle oma kontonumber raha jaoks. David teatas südametäiega, et pagan, isegi Eestis on parem ilm kui Taanis, hoolimata sellest, et Eesti rohkem põhja pool asub.
Mulle meeldib selle pildi juures eriti üks kaevav koer tagaplaanil.

Pildi keskel on näha kummalist tornaadosarnast nähtust. Ilmselt on tegemist vesipüksiga, või nagu loomingulisemad inimesed armastavad öelda, pöörispask.

Nõvalt läksime me mu vanemate suvilasse Padise lähistel, kus Davidile korraldati viivitamatult ülim test, kas ta on ikka vääriline minuga koos elama. Vasakul on näha Davidit testi sooritamas. Keskel ja paremal Ants ja mu ema inspekteerimas.

Ja hiljem lõbustasime end õhtusöögiks pühvlite laskmisega.

2 kommentaari:

mrt ütles ...

kas pole mitte tegemist ikkagi tuulispasa mitte pöörispasaga, mis seal stratocumuluste vahel on?

Cat Power ütles ...

Krt, see on kahe päeva jooksul juba teine kord, kus ma oma huumorit tagantjärgi põhjalikult selgitama peaks. Tundub, et I'm losing the touch...

Aga põhimõtteliselt on sul muidugi õigus.