Tänases Politikenis on artikkel sellest, kuidas reisijuhtides üldiselt taanlasi ja Taanit kujutada armastatakse. Politiken tundub millegipärast olevat kaunis skeptiline nende järelduste suhtes, milleni erinevad välismaalased jõudnud on, aga ilmselt olen ma endiselt piisavalt autsaider, et mulle tundub reisijuhtide tõlgendus olevat enamjaolt täiesti tõepärane. Toon siinkohal ära mõned näited (mis Politiken küll sõnaselgelt maa sisse ei tampinud, aga läbikumavast sarkasmist võib sellegipoolest aru saada, et autor väga nõustuma ei kipu):
Lonely Planet kirjeldab kopenhaagenlaste kollektiivset käitumist esimeste kevadiste päikesekiirte ajel: »The locals cast off their clothes, take to the outdoor café tables en masse and, at the weekend, really let their hair down with numerous festivals, outdoor music and, it has to be said, liver-shrilling amounts of alcohol«. - No aga nii on! Mitte just pikka aega tagasi kirjutasin sellest, kuidas isegi kampsunid nurka visatakse nii pea, kui kraadiklaas 10 plussi ligi jõuab. Ja liver-shrilling amounts of alcohol on enam kui ühel juhul viinud selleni, kuidas tänavapidudel kaaskodanike autod graffitiga ära kaunistatakse ja poeakende peal telliskividega täpsusviskamist harjutatakse.
Janteloven, tuntud skandinaavia kontseptsioon, mille võtab tabavalt kokku "Ei ole naabrist parem": »It pervades the all of Danish society, much to the irritation of the current queen who has spoken out against its self-defeating influencce. It is why, for example, everyone drives egalitarian Peugeots as opposed to exclusive Mercedes (the preserve of taxi drivers). If a Dane does buy a Mercedes, he should be prepared to put up with friends asking »How much is the fare to the airport?«,by way of a joke. As hard as it might be for foreigners to understand, Danes genuinely find it embarrassing if one of their friends exhibits their greater wealth in such a way«. - See on küll täielik jama. Isegi mu boss sõidab mersuga ja elukaaslane nuiab juba kolmandat aastat Ferrarit.
Taani kui natsionalismi pesake kesk liberalismi moosipotti, eriti võttes arvesse obsessiooni Dannebrogi suhtes: »If a Dane has a garden (or even a window box), a flagpole will feature prominently in it«. - Ma nende lipuvarraste koha pealt väga ei tea, aga seda võin ma küll öelda, et mistahes perekondlike või muidu tähtpäevade puhul on ka keedukartulite sisse pisikesed rahvuslipukesed püsti lükatud.
TimeOut kirjeldab olukorda läänerindel: »Racism is on the increase throughout Denmark, incited by, among others, the far-right nationalist Dansk Folkeparti, a deeply unattractive bunch of extremists, many of whom are simply career politicians who see the emotive issue of race as a convenient stepping stone to power. The party, led by Pia Kjærsgaard (a woman so charmless she was snubbed even by dodgy Austrian politicians on a recent visit), has increased its support from seven to 15 per cent since 1998«. - Jällegi, rassismiga mul isiklikult kokkupuuteid ei ole olnud, füüsiliselt ma kohalikest suurt ei erine ja praeguseks petan kohati ka keele mõttes ära. Aga Dansk Folkeparti on muidu partei, kes soovib kindluse mõttes välja saata kõik kodanikud, kes füüsiliselt ja/või vaimselt aarialasele ei sarnane, ja ma olen jumala veendund, et kui J.K. Rowling lõi Dolores Umbridge'i tegelaskuju, kasutas ta prototüübina Pia Kjærsgaardi.
Väike merineitsi, Kopenhaageni tuntuim turistilõks, mida külastades TimeOut'i järgi turistid »have been united in their sense of anticlimax (occasionally someone vents their disappointment by cutting her head of)«. - Jep, süüdi. See tibi on niivõrd väike, et kui sul lõpuks jaapanlased küünarnukkide abil merre puksida õnnestub, valdab sind tõeline pettumus. Ja see dekapiteerimine on täiesti fakti küsimus, s.t. juhtub küll. Umbes kord aastas.
Keel - Politiken toob ära selle, kuidas reisijuhid õpetavad elulisi fraase hääldama: »Hvor er toiletterne« (Voa ea toalettaneh), s.t. "Kus peldik on?" ja »Må jeg bede om regningen?« (moah yai beyde uhm RYningan), s.t. "Kas ma saaksin arve?" - Tõsi, taanlase jaoks on tegemist ilmselt täieliku möödahääldusega, aga ma läheksin siiski sammu kaugemale ja väidaks, et kui seda kirjapilti autentsemaks muuta, ei oleks ladina tähestikust kaugeltki küllalt. Isikliku kogemuse põhjalt võin öelda, et taanlased hakkasid must esmalt siis aru saama, kui ma hääldamisest täielikult loobusin - jep, paari umbmäärase vokaali abil jõuab tegelikult küllaltki kaugele, kui tõlgendamisprobleemid välja jätta.
Et ühesõnaga - laias laastus tundub mulle küll, et laste ja välismaalaste suust kuuled sa tõtt. Võib ju ka alustada siinkohal filosoofilist diskussiooni teemal "Mis on tõde?", aga paljukest sellest abi oleks.
Artikli täisteksti saavad taani keele oskajad muidu lugeda siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar