2007-04-26

Ood võileivale

Ma ei mäleta, kas ma olen sellest juba varem kirjutanud, aga üks populaarsemaid taani rahvustoite on smørrebrød, otsetõlkes võileib. Põhimõtteliselt on tegemist tavalise tumeda leivaviiluga (nt tootsi leib, või mis nad iganes varasematel päevadel olid), mille peale on laotud näiteks rostbiifiviil hapukurgi ja majoneesiga. Või keedukartul praetud sibulatega. Või krevetid muna ja majoneesiga. Eestlasena jääb mulle igal juhul sügavalt arusaamatuks, mis on võileivas nii erilist, aga igal juhul on enamik taanlasi sügaval südamepõhjas veendunud, et patent rukkileivale kuulub üksnes ja ainult Taani riigile.

Kopenhaagenis on juba mõnda aega räägitud uue jalakäijate silla ehitamisest. Tegemist on väga popi S-kujulise sillaga, mis eriti õhtuvalguses ja ülaltvaates üsna esteetiline välja näeks. Ainult et sild on liiga madal, et purjekad selle alt läbi sõita saaksid, mistõttu oleks ära lõigatud paatide ligipääs linnale. Sellest oleks kahju, kuna praegu saab Kopenhaagenis paadiga põhimõtselt otse raekoja platsile sõita ja see annab linnale sellise üsna idüllilise rikaste meeste kaluriküla looki. Allpool stiilinäiteid meie nädalavahetuse kanaalkruiisilt koos Andreasega Rootsist.
Christianshavn, linnaosa, kus igal perel on oma paat.

Mingil hetkel oli mul ikka üsna rõvedalt külm. Mulle tuli just meelde üks Davidi soomlasest sõbranna, kes mõnda aega tagasi Kopenhaagenit väisas. Paarsada meetrit enne ühte Kopenhaageni paljudest paadisadamatest jääb tütarlaps seisma, tõmbab ninaga õhku ja ütleb: "Hm, kummaline - mulle tundub peaaegu, nagu tunneksin ma mere lõhna." Irooniline on asja juures muidugi see, et Kopenhaagenis ja ühtlasi kogu Taani riigis on päris raske leida kohta, kus mere lõhna tunda EI oleks, aga vähemate geograafiateadmistega inimesed end sellest tavaliselt häirida ei lase.

Kuninglik jaht. Nagu nimest näha, sõidab sellega ringi kuninganna. Kui oleks, siis ilmselt ka kuningas.


Andreas Rootsist. Tagaplaanil David Taanist.

Kaugemalt vaadates tundus, nagu ripuksid selle laeva mastide küljes mingid tüübid.

Lähemale jõudes osutusid kahtlused põhjendatuks. Aga ma ei saanudki aru, mida nad seal tegid. Lihtsalt chillimiseks tundub nagu veidi liiga kõrge koht olevat - õlle saab ju taskusse panna, aga kuidas sa vahepeal pissile saad ja pärast alla.
Taanil on kõige õelam merevägi kogu Euroopas.

Lihtsalt Paat.

Nyhavn - see on nagu Uus tänav Tallinnas. Nime poolest on tegemist uue sadamaga, aga kui lähemalt vaatad, on igivana. Tartu Uus tänav muidugi nii vana ei ole.

6 kommentaari:

virgo ütles ...

njah, aasta oli siis 1999 kui ma'gi selle paadikruiisi läbi tegin...

Ja smörrebröd on taanis ilgelt hea tegelt.

Igatahes üks ilgelt hea smörrebrödi koht oli Copenhagen Business Schoolist üle tänava (mitte peamajast, aga sellest majast, mis asub seal Tivoli väljakul suht lähedal, krt, ei mäleta enam hästi). 50 DKK maksis üks smörrebröd - suht kallis muidugi võileiva kohta, eriti üliõpilasele ida-euroopast, aga selle eest suht suur ja sigahea. Nii et, Ann, mine vaata, kas see koht on alles.

terje ütles ...

huvitaval kombel oled sa juba teine minu valismaal elav tuttav kes just nyyd oma blogis rukkileivast raagib. Aga v6ileib tundub igal juhul k6ikjal vaga kultuuriliselt bro olevat. Ainult eestis pole vist veel see suur v6ileivakultuur v6imust v6tnud (vist?). Siin on v6ileib p6hiline l6unas66k ja kui ma julgen kobiseda, et tahaks ikka PARIS s66ki l6unaks, mitte jalle leiba ja veelkord leiba (v. noh siin siis pigem eesti m6istes saia), siis vaadatakse mind suht imelikult. Paris s66ki syyakse 6htul. Vat nii. Ja v6ileivabaare, kus endale sobiva kihilise v6ileiva saab lasta komponeerida, on igal sammul. Too bad, kui see sulle ei maitse. Aga mis rukkileivasse puutub, siis pean habiga tunnistam, et yks sinnne rukki-teraleiva sort maitseb mulle oluliselt rohkem kui ykski eesti must leib. Vat nii, tulge nyyd ja l66ge mind, eesti patrioodid!

terje ütles ...

ah jaa, minu viimase aja v6ileivaelamus oli kodus komponeeritud: rukkileib (see siinne ja seemnetega), philadelphia juust, IKEAst ostetud dillisilli (marineeritud heeringas purgis) ja toored sibularattad. Namm. Heeringas oli kyll skandinaaviaparaselt pisut liiga magus, aga sibulaga kombineeritult siiski piisavalt h6rk. jah, pean tunnistama, p6hiliselt igatsen ma siin HEERINGA jarele. 2 kuud veel ja ma saan kolm nadalat jutti kodus ainult heeringast toituda!

hedi ütles ...

Niipea kui nägin pilti Taani 6elast merelaevastikust tuli mulle meelde äsja kuuldud lugu Sveitsi s6jalaevastikust. Aga enne kui selle kummalise asja juurde tulen pean eelmiste kommenteerijatega solidaarsust üles näitama ja mainima, et ka Sveitsis on v6ileib populaarne. Iga teine kiostk müüb k6ikv6imalike täidistega saia. Tumadat leiba suupärasema v6uleiva jaoks on saada 6nneks k6igist hastivarustatud kauplustest.
Niisiis - Sveits ja merevägi imestate teie. Just nii! Väidetavalt peab igal endast lugupidaval riigil merevägi olema ja Sveitsils seda enam. Nende moned sojalaevad asuvad Bodensee'l. Kes geograafiat natuke jagab, siis teab, et see on selline keskmise suurusega järv, millest jupike kuulub ka Saksamaale ja Austriale. Jutud käivad, et kord ööpimeduses olevat eriti uljad sveitsi mereväelased kogemata seilanud Saksamaa territoriaalvetesse. 6nneks said nad sealt tulema enne kui Saksa piirivalve seda märkas ja sellest ajast peale on Sveitsi piir tähistatud eriti erksalt kollaste tähistega (et järgmine kamp noori mereväelasi ikka seda tähele paneks). K6oige t6enäolisem stsenaarium on, et kui Sveitsi merevägi lasta t6elisele merele, siis esimese suurema laine korral ehmatavad nad end kangeks.

Catbert, the Evil HR Director ütles ...

hii - kui palju sõjalaevasid shveitsil on siis :D?

hedi ütles ...

2006 a andmetel oli sveitsil tervelt 10 "sojalaeva", mis patrullisid lisaks Bodenseele ka Genfi ja Lucerni järvedel.