Aga! Siis tabas mind üks üllatus teise järel, millest sugugi väikseim ei olnud see, et nii mõttetu plotiga filmi ma pole ikka kaua näinud. Et, kurat võtku, otsustagu ära, ühes normaalses thrilleris ei saa ju olla korraga nii vuajeristpsühhopaat kui ka sarimõrvar, kusjuures viimase motiivid jäävad absoluutselt arusaamatuks.
Mis mu jaoks eriti müstiline on, et ma mäletan raudkindlalt, kuidas see film lõppes ja et see lõpp oli hoopis teistsugune, nagu ma seda mäletasin. Kuigi olen lugenud kunagi ka Ira Levini vastavat raamatut, olen kindel, et mälupilt ei pärine sealt, sest tegemist on konkreetse visuaalse pildiga sarimõrvarit ründavast kassist, mis mulle meelde jäi seetõttu, et tegemist oli hoopis teistsuguse stseeniga, kui ma seda raamatut lugedes ette kujutasin. Sellest libafilmist, mida ma eile nägin, oli kass muidugi hoopis välja jäetud.
Ühesõnaga, müsteerium. Üritasin google'ist infot leida, kas sellel filmil on ka mingi alternatiivlõpuga versioon olemas. Kuigi sain kinnitust sellele, et lõpu osas tehti umbes sada reshotti, sest et testpublik kippus kinosaalis ära vajuma, ei viita miski sellele, et originaallõpuga film kunagi ka ametlikult avaldatud on. Ainsaks selgituseks, mis ma leida suudan, on see, et ju siis on/olid piraatkoopiad Eestis laiema levikuga, kui arvata võiks, ja leidsid tee muuhulgas ka teleekraanidele.
Esmaspäeval käis meil külas Helene koos pea aastase Eliasega. Ilmnes, et Elias on esimene laps, kes mind nähes automaatselt nutma ei hakka; kahtlustan, et mu populaarsuse peamiseks põhjuseks on prillid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar