2007-05-09

Päästevest on istme all

Ungari tervitas meid möödunud neljapäeval pilvise taeva ja mojitoga, mis maitses nagu Colgate. Kui ma näo poolest hitlerjuugendlasest kelneri käest küsisin, mis kuradi mürkk see on, mis ta mulle mojito pähe tõi, pilgutas poiss ehmunult neli korda silmi ja selgitas oma veidi paindumatus inglise keeles, et tegemist on uue mojitoga, UV-kaitse, noh, ja üritas zhestide kaasabil päikest matkida. No ma ei tea. Palusin neil selle innovatsioonikatse heaga lõpetada ning mu ülimaks üllatuseks toodigi mulle mõne aja pärast uus, mis maitse ja väljanägemise poolest mojitot tõepoolest ka meenutas. Jätsin isegi tipi, tänutäheks selle eest, et nad mul otse põrgu kerida ei käskinud.

Maailma kõige väiksem rong Pécsis.

Üldiselt on see mu meelest natuke imelik, et Budapestist Pécsi jõudmine võtab kaks korda nii palju kui Kopenhaagenist Budapesti. Aga see on ka ilma check-in'ita.

Viinamarjad. Neid on seal palju. Nagu ka viinamarjadest produtseeritud tooteid ;)

Kahjuks ei kõnele Davidi vanavanemad muid keeli peale ungari keele, ja välja arvatud paar valitud roppu väljendit, ei kõnele mina ungari keelt. Seetõttu tundsin end kergelt kui tõlkes kaduma läinud. Laupäeva hommikut alustasime ürgse ungari kombe kohaselt kodupaalinkaga ja jätkasime sealt edasi koduveiniga. Paalinkal on üllatavalt tõhus valuvaigistav toime; peale paari-kolme pitsi ei andnud mu muidu sigatsev tarkusehammas enam end üldse tunda. Ainuke probleem on selles, et kodupaalinka alkoholisisaldus on umbes 52-53% ja pärast seda maitseb poepaalinka nagu kergelt ploomilõhnaline vesi, kuna seal on ainult 37,5%. See pani mind natuke mõtlema, kas noorel õrnal tütarlapsel (nagu mina) on ikka sobilik kaevelda selle üle, et ligi neljakümnevoldine naps on liiga lahja.

Davidi vanavanemate kassil on kaks nädalavanust poega.

Nädalavanused kassipojad on täiesti pauernunnud...

...ja väga, väga väikesed.

Laupäeva pärastlõunal hakkas tapva täpsusega sadama just siis, kui alustasime viiekilomeetrist rännakut bussi peale, mis meid tagasi tsivilisatsiooni rüppe tooks. Ja ma mõtlen, ikka tõsiselt sadama. Põhimõtteliselt oli mul ka vihmavari, aga David oli kusagilt kuulnud, et äikese ajal ei ole vihmavari eriti hea mõte. Ega see aidanud ei oleks ka, vett tuli nagu vannist ja meil oli üsna põhjendatud mure, et telefonid, läppar ja fotoaparaat ligunevad kotis läbi. Õnneks on minu telefon natuke vedelikukindlam kui Davidi oma. Selle viimasega tegi David mõned päevad tagasi paalinkatesti, milles telefon haletsusväärselt läbi kukkus.

Aga samas, ka meie...

...ka meie oleme pauernunnud.

Esmaspäeval hakkas ka Kopenhaagenis sadama ja sajab siiamaani.

3 kommentaari:

Hedda ütles ...

tartu klubi kellele ei meeldiks johnny depp variatsioon mojito-teemadel nägi välja nii, et oli kolepalju rummi ja veel rohkem suhkrut. protesteerisin, et nii palju suhkrut ka vaja ei ole. siis oli ainult rumm.

hedi ütles ...

Tundub et on kassihooaeg. Just täna hommikul näitas minu onnest ja erutusest särav toanaaber pilte oma kassi kahest pojast, kes tulid ilmale eile ohtul. Powernunnud on nad toesti.

Vihm piinas mind terve möödunud nädalavahetuse. Sadas vahetpidamata reede ohtust kuni pühapäeva lounani.Kui ma esmaspäeva hommikul sellel teemal kontoris vingusin, siis teatati mulle tosise näoga, et see ongi normaalne. Hiljem muidugi selgus, et mind tommati ... ja asi ikka nii hull, nagu Eestis, ei ole.

Anonüümne ütles ...

No see-eest meil ei saja kunagi. V6i peaaegu mitte kunagi. V6i kui, siis ainult 5 minutit. ja k6ik on vaga 6nnetud. Valja arvatud mina. vaga vastutustundetu minust.