Oh jummel. Kellegi Marise blogis (imearmas blogi muidu, soovitan soojalt) on suur kell, vaatasin seda ja rõõmustasin, et ainult paar tundi veel jäänud (minuit, chrétiens! minut, kretiinid!). Siis sain aru, et enesestmõistetavalt elab Maris Eesti ajatsoonis. Mis on Taani omast tund aega ees, jopptvajuu.
Sõnaga, passime siis edasi, daamid ja härrad, ja vajutame aeg-ajalt Ctrl + P, et tunda end endiselt elusana. Mul õnnestus küll Mieniga kella neljaks kohvipaus kokku leppida, nii et ehk õnnestub pool tundi varem minema hiilida (okei, tund, ma jõudsin pool tundi hiljem hommikul kohale ka).
Laalaalaalalalaalaalaaa.
2 kommentaari:
See fakt, et ma täna juba teist korda sinu blogis kommenteerin näitab selgelt, et ka minul pole mitte miskit tööl teha. Mis kahjuks tegelikult ei vasta päris täpselt t6ele. Tunnistada tuleb, et aeg-ajalt simuleerin arvuti taga töö tegemise nägu ja loen näiteks sinu viidatud imearmast blogi (mille juurest joudsin lingiga järgmise huvitava blogini jne) voi delfist väga asjalikku artiklit selle kohta, Zeta-Jones ei oska muna keeta.
Aga minul on ajavöönditega oma kana kitkuda. Minu lemmikklient nimelt asub füüsiliselt Kanadas, mis tähendab seda, minu jaoks algab elu kell viis ohtul. Konverentsikone kell seitse? No problem! Vahel saadaks nad pikalt, eriti reede ohtul. Aga neil on kombeks kell kaheksa helistades imearmsalt küsida, et ega nad ju mind ometi ei sega ja head nädalavahetust!
Ohjee, ma olen peagu et kade. Mulle pole täna ükski klient isegi e-maili saatnud, rääkimata helistamisest, ja on vist liigoptimistlik oodata, et nad seda peale tööpäeva lõppu teeksid.
Aga ma ka lugesin seda artiklit Zeta-Jonesist muidu. Mu meelest oli ka asjalik artikkel, seda enam, et munakeetmine on tõepoolest üsna tricky. Näiteks on mulle lapsepõlvest saadik õpetatud, et pehme muna on 3-4 minutit, aga kui muna panna vette alles siis, kui vesi keema hakkab, siis on 3-4 minutit ilmselgelt piisav ainult mingiks püdelaks lödiks, mille peale mu kass turtsuma hakkab...
Postita kommentaar