Mustlaste lugu: sinna ja jälle tagasi

Käisime laupäeval Nikolaj kirikus vaatamas Joakim Eskildseni fotonäitust "The Roma Journeys". Ja pagan, see oli hea. Enamikku fotodest saab näha ka viidatud lingilt, aga ma pean ütlema, et need internetivariandid on kuidagi oluliselt kahvatumad originaalidega võrreldes.

Põhimõtselt on Eskildsen sõitnud läbi rea riike, kus eksisteerib arvestatav mustlaskogukond, ja üles pildistanud selle, mida ta tee peal nägi. Ja need pildid on ülivärvikad ja jõulised. Vaatasin, ila lõualt rinna peale tilkumas, ja mõtlesin, et ma tahaks ka nii värvilisi pilte teha. Aga kogu Taani pealt kokku ei leia ilmselt nii palju värve kui ühe mustlaseide seelikult. Või räppa.

Kui üldiselt domineerib neil piltidel kohutav vaesus, räpp ja macgyverliku osavusega kokku klopsitud hurtsikud, siis Soomes tehtud on ülejäänutega võrreldes kaunis kontrastsed. Kummalisel kombel on heaoluühiskond silmanähtavalt jõudnud ka mustlasteni, lapsed on saanud kingad jalga ja majad seinad ja katused. Aga noh, Soome on külm riik ka, seal talv läbi paljajalu ringi ilmselt ei jookse. Vähemalt mitte järgmise kahekümne viie aasta jooksul.

Ma ei mäleta, kas ma olen sellest juba varem rääkinud, aga Rumeenia mustlastel pidada olema väljakujunenud rahvakomme jõulude ajal paariks nädalaks Kopenhaageni komandeeringusse sõita. Rahvale müüakse pakettreis bussipileti ja hostelibroneeringuga, mille sisse käib ilmselt ka hommikusöök. Siis pannakse nad bussi peale ja sõidutatakse Kopenhaagenisse, kus nad Strøgeti peale ühtlaselt ära jaotuvad, maha istuvad ja kerjama hakkavad. Pidada olema peris tulus teenistus, eriti kui lapsed kaasa võtta. Ma muidugi ei ole kontrollinud selle loo tõelevastavust, aga kui vaadata võõrast keelt kõnelevate mustlaskerjuste kontsentratsiooni järsku tõusu jõulude ajal, võib seal täiesti vabalt tõetera sees olla.

Mu oma kogemus mustlastega piirdub ühe kohtumisega Tallinna bussijaamas naiste wc-s, kus üks keskealine kurjade silmadega mustlaseit mu rajalt maha võttis ja ennustama hakkas. Uudishimust ütlesin, et olgu. Tädi sirutas käe välja ja ütles, et käsi tahab raha saada, enne kui ennustama hakkab. Panin talle peo peale kahekümne viiese. Siis ta rääkis mulle natuke sellest, et kuidas mul on kusagil keegi, kes mind nii kohutavalt, nii õudselt armastab. Mõtlesin, et okei... ja siis läksid tädi ennustamissilmad järsku uduseks ja käsi tahtis veel raha saada. Panin talle peo peale veel ühe kahekümne viiese ja tädi ütles, et ta näeb nüüd, et keegi kuri inimene on minu peale kohutav needuse pannud, ja et ta teab, kuidas seda ära saada, aga ta ei saa seda enne teha, kui käsi on veel natuke raha saanud. Ja ärgu ma kartku, pangu ma julgelt sajaline. Otsustasin, et vaese tudengina leian ma sajalisele mujal parema sihtotstarbe, ütlesin aitäh ja kõndisin minema. Tädi kõndis mul veel mõnda aega järel ja kaetas mind kättemaksuhimuliselt kurja silmaga, aga siis tuli õnneks buss. Needus on mul ilmselt siiani peal.