2008-02-20

L'Oreal - because you're worth it, bitch

Jaa, ma tean, et ma ei ole tükk aega kirjutanud, aga see on peamiselt sellepärast, et kui mul tuleb mõni briljantne idee, millest kirjutada, unustan ma selle kohe ära. Vanadus? Ilmselt.
Eile tuli Anneli ja tõi mulle kolm karpi krevetiga Creme Bonjouri. Selle best before kestab juunini, nii et paar järgmist kuud on nüüd hooleta. Kreembonzhuuri nimelt Taanis ei müüda ja üldse on mul tunne, et keskmine kaubavalik on siin tegelikult nigelam kui Eestis. Kopenhaagenis on suht tavaline käia läbi kolmest poest, enne kui leiad selle, mida otsid. Prismade-Rimidega ma nagu eriti ei mäleta seda probleemi, aga võib-olla on asi ka selles, et Eestis nagunii kunagi raha ei olnud, et midagi osta - viimastel perioodidel läks ikka iga vaba sent lennukipiletite peale ja enne seda ma ei mäleta. Ma ilmselt ei olnud ka kokkamise ja koostisosade suhtes nii nõudlik.
Aga mis mind tegelikult jätkuvalt ärritab, on see õudne olukord kohalikul kosmeetika- ja vannitoakraami turul. Tihti meenutan heldimusega Prisma dushigeeliriiuleid, mis kaugel horisondil sinisesse vinesse kadusid, nii et silm lõppu ei seletanud. Siin on valida nagu kahe erineva vahel - võtad või jätad. Või hakkad Elizabeth Ardeni või Christian Diori seepi ostma - see on samuti võimalus, ainult natuke mõrvarlik rahakotis.
Alternatiivselt on võimalik tarbida teatavat kohalikku tootesarja - the name of which is in the language of Mordor, which I will not utter here. Pärismaalased räägivad, et olla naha- ja keskkonnasõbralikum ja suhteliselt odav ka. Ma ühekorra nuusutasin läbi terve riiulitäie neid tooteid ja võtku mind urr, kui ma hakkan end pesema millegagi, mille lõhn on nagu mu saabastel peale seda, kui kass nad täis kuses, ükskõik kui odav ja keskkonnasõbralik see õnn mu õuel on.
Tegelikult ei tahtnud ma üldse sellest kirjutada muidugi. Mul on selge mälestus eilsest õhtust, et meil oli hulka huvitavamaid teooriaid, millest ma rääkida tahtsin, aga juba magama minnes olin ma selle unustanud. Ma mäletan, et meil oli teooria, mille kohaselt taani keel kategoriseerub kui lingua vomita, aga see vist ka ei olnud päris see.
Eh, vanadus. Veel natuke ja mu mälu on nagu kuldkalal - poolteist sekundit ja kõik on jälle uus ja huvitav.

4 kommentaari:

hedi ütles ...

Kuldkala on siis nagu blondiin - vehib särava sabaga aga enamuse ajast on pea tühi?
Aga palun ära siin muudkui räägi oma vanadusest, eriti kosmeetika kontekstis. Mitte enne, kui oled endale ostnud nii kalli kortsudevastase kreemi (kujsuures eraldi silmaalustele kortsudele ja muudele kortsudele), et Stockmanni müüjatar sulle naeratab ja üritab sulle lisaks pakkuda 1 nädalast kuuri mingite kapslitega, mis maksab peaaegu terve sinu kuupalga. Vot nii!

Cat Power ütles ...

Ää, ma peagu olengi ju blond pärast seda viimast juuksuriskäiku. Ikka lühemaks ja blondimaks, lühemaks ja blondimaks...
Ma lugesin mingit Darja Dontsova mõnusat sopakat kunagi, kus oli imelise jõuga kortsudevastane kreem, mille võlukomponendiks olid sündimata laste looted. Kas sina tead, mis sinu kreemi sees on, eh? ;}

Anonüümne ütles ...

Dääm juu oma kreveti-Kreem Bonžuuriga! Dääm, dääm juu! Mis sa arvad, mille ideé fixe mul nüüd on, ah?!

Cat Power ütles ...

Ehee, see on mu Missioon, levitada Kreem Bonzhuuri püha tõde ka selle maailma paganlikemates nurkades!