2011-06-06

Päää

Kogu see kuradi teooria näib eeldavat, et beebid, kes voodisse pannakse, a) natuke aega uniselt virisevad ja siis jäävad magama, b) kui a) ei leia aset, siis rahunevad maha, kui lapsevanem voodi kõrval istub ja neid natuke aega kõhu peale patsutab. Mingil põhjusel ei kirjelda aga ükski raamat seda, kuidas pagan ma pean adresseerima last, kes niipea, kui ta pea patja puutub, hüsteeriliselt röökima hakkab ja seda ad nauseam jätkab, kuni ta voodist jälle välja võetakse ja rinnale pannakse. Kas need on ainult mingid teoreetilised beebid, kelle põhjal kogu vastav kirjandus koostatud on või?!

2 kommentaari:

maash ütles ...

meil sama "pikali-olemine-(ja-üldse-kõik-võimalik-muu-entertainment-kinda-shit)on-saatanast" mentaliteet preilil. otsin isegi lahendust.

Cat Power ütles ...

Mhmh. Mulle küll õudselt kõik need nututa une teooriad meeldivad, aga need tekitavad samas küsimuse, et kas selle kuu-paari jooksul, mis nende juurdumine võtma peaks, laheneks probleem iseenesest ka juhul, kui ma üldse midagi ei teeks. Anyways. Tore teada, et ma vähemalt ainuke ei ole. Lugesin täna jälle mingit artiklit, kus rõhutati seda, kui oluline on see, et sa oma beebiga räägid, kuigi selleks on raske aega leida, sest nad magavad nii palju. Mis beebide põhjal nad seda väidavad, ma tahaks teada :D