2011-07-22

Rongaema pihtimused

Mõnikord tunnen ma end tõesti nagu täielik rongaema.
Näiteks siis, kui külastame emadegrupi teisi liikmeid, kelle kodud on nagu mingid kuramuse titetivolid vähemalt seitsme erineva tegevuskeskuse, beebikiige ja mängutekiga, saja erineva kõrina ja täiuslikkuseni sisustatud lastetoaga. Mitte, et Liisul mänguasju ei oleks, aga ma ei ole siiamaani tundnud mingit erilist kihu investeerida mõnituhat raha erinevatesse värvilistesse vidinatesse, et järgnevalt konstateerida, et jah, lapse tähelepanu oli hõivatud nii umbes kolmeks minutiks.
Või siis, kui teised noored emad ahastavad, et oih, pidin lapse pooleks tunniks kellegi teise hoolde jätma ja kuidas nii saab, ikkagi nii pisike veel, ja üldse, kuidas ta veel siis hakkama saab, kui tööle tagasi minema peab. Ma ei tea, võib-olla see muutub, kui see aeg kätte jõuab, aga ma pigem ootan seda tööle tagasiminekut, ja üldse ei muretse, kui Liisu mõneks tunniks kellegi teise hoida on. (Ses mõttes, et lapse pärast ei muretse, tema saab ikka hakkama, hoidja pärast on küll kerge mure, et kui palju juukseid tollel halliks läheb, kui Liisu näiteks magada ei viitsi. Aga ega see beebi eest hoolitsemine ju mingi raketiteadus ei ole, et õudselt palju asju on, mida valesti teha saab; üldjuhul antakse sulle ju viivitamatult ja valjuhäälselt teada, kui miskit ei sobi.)
Või näiteks siis, kui Liisu purgist Hippi porgandipüreed süüa vohmib ja ma mõtlen, et tea, kas peaks ka jalad rakku jooksma ökoloogiliste juurviljade pärast ja köögis lapsele kodutoitu vaaritama, mis siis, et ära süüakse vast ainult teelusikatäis ja ülejäänu ühtlase kihina põrandale, lamamistoolile ja riietele määritakse.
Edit: valmis just testportsjon täiesti omatehtud ökoloogilist brokoli-kartulimöginat. Eks me siis vaata, kas võidab kodutoit või fastfood.

6 kommentaari:

maash ütles ...

lol@titetivoli

Terje ütles ...

Ann mulle vaga meeldib sinu eluterve suhtumine. Mõne noore ema puhul on küll vahel tunne et sünnitusmajas toimus mingi kole body snatching ja täiesti tore ja normaalne naine muutus monster mommyks kelle jaoks kogu muu maailm peale tema lapsjumala enam ei eksisteeri..

Maarika ütles ...

mina olin see hull, kes tegi ise süüa. aga sellepärast, et need soolased hipid ja muud jamad tundusid mulle cräpid, pluss räigelt jubeda lõhnaga. ja õnneks Mimmu ise keeldus ka neid söömast.
aga, ma tegin alguses nii, et keetsin suurema porstu kokku ja siis jagasin topsidesse, ning panin külma. Siis oli lihtsalt välja võtmise ja soojendamise vaev.

Maarika ütles ...

ja tittedele polegi vaja mänguasju, anna kulp kätte ja sama edukalt lipsib seda. mõtetu koht kuhu raha sisse taguda.
parem säästa raha ja viia laps gospaasse šokolaadimassaazi ja maniküüri (see siis oli muidugi ka nali :))

Cat Power ütles ...

Terje: tänan :-)

A kuule Maarika, kas siis, kui kartulit on sees, kas ta siis sügavkülmas mingiks imelikuks liimiks ei muutu, kui uuesti üles sulatada?

Maarika ütles ...

Kartulit ma sügavkülma ei pannud, ei raatsinud ruumi raisata, kuna seda oli läbi aasta käepärast.

Panin kõrvitsat ja kapsast ja baklazaani ja liha. Juurikaid sain ju isa kasvatatud. Tundus oma peas ökom värk panna need külma, kui osta poest. Aga ma panin kõik eraldi pisikestesse totsikutesse ning siis vajadusel sulatasin ja segasin omavahel kokku. Seda liha oli ikka nõmedus keeta ja püreestada, seetõttu tegingi korraga suurema portsu valmis ja panin jääkuubikute alusesse, et siis väiksed tükid jäätuksid.