Täna tuli Linda puhkuselt tagasi ja küsis mu käest, millega ma vahepeal tegelenud olen. Nii ja naa, niisama logelenud ja Ungaris käisin.
"Ungari, seal oli kindlasti vahva?"
"Jaa, kole kuum ainult, 40 kraadi või rohkem."
"Oi, aga sina peaksid sellega ju harjunud olema?"
"Ee. Mismõttes...?" Mu esimene assotsiatsioon oli, et maal, mis asub nii kaugel põhjas nagu Eesti, peaks kõik inimesed omale olema kasvatanud nii vägeva karvkatte, et kolides lõunasse (Taani), piinab neid pidevalt kohutav palavus.
"Noh, Eesti on ju kusagil lõunas, ei ole või?"
Minu Eesti-alane selgitus- ja tutvustustöö Lääne-Eurooopas on ilmselgelt häbiväärselt läbi kukkunud. Või ehk siis pidas ta silmas Eesti lõunapoolseid kolooniaid, nagu näiteks brittidel Indias oli, Tartut näiteks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
No aga Eestit ongi väga kerge Botswanaga segi ajada -- samad lipuvärvid, sama ajavöönd, sama rahvaarv (1992. aasta hinnangul), püüavad kah lehmi kasvatada....
Moistan muret. Välja arvatud lähimad voitluskaaslased (kellele ma lihtsalt saan pidevalt selgitustööd teha), olen ma ülejäänud Sveitsi kolleegidele jätkuvalt tütarlaps Lettland'ist. Täiesti selgelt on Läti ainuke asi mida Baltikumist teatakse ja Riia linn tundub laiuvat Soome lahe kaldalt Poola piirini.
Postita kommentaar