2007-03-13

Unce upon a time der wos

Elas kord üks tütarlaps, kes kolis elama tannebroogide maale, kus kõik sõidavad jalgrattaga. Tütarlaps tahtis ka omale jalgratast, sest tannebroogide bussijuhid on õelad lontrused, kes ei lase peatuses inimesi peale. Aga tütarlapse mees ütles, et tütarlaps ei oska linnas rattaga sõita ja üldse.
Lõpuks läks tütarlaps rattapoodi ja ostis omale kolme käiguga ratta, millel oli küljes võimalikult vähe vidinaid, mis küljest ära saaks tulla. Tütarlaps oli väga õnnelik.
Tütarlapse mees nii õnnelik ei olnud ja pani tütarlapse ümber majaesise platsi rattaga ringe tegema, kuni mees akna peal ülevaatust ja suitsu teeb. Pärast seda, kui tütarlaps oli kaks tundi ringe teinud, otsustas tütarlapse mees, et nüüd võib tütarlapse mõnele rahulikumale tänavale praktika mõttes lasta. Nii võttis tütarlapse mees oma ratta ja nad sõitsid koos linnast välja.
Nad sõitsid kaua aega, kuni nad jõudsid randa, kus koerte ujutamine on keelatud. Seal tegid nad väikse fotoshuudi.





















Siis sõitsid nad veel natuke edasi, kuni nad jõudsid väikese sadamani, kus nad väikeses kohvikus kohvi jõid.
Sadamas nägid nad muuhulgas oivalist näidet eestlaste jäätmepoliitikast.

Siis sõitsid nad veel natuke edasi ja jõudsid metsa, kus elas hulgaliselt vahvaid pudulojuseid.


Aga siis oli tütarlaps juba väga väsinud, nii et siis hakkasid nad koju tagasi minema. Koju jõudes oli tütarlaps täiesti surnd ja kuna ta oli suure näljaga ära söönud kolm röstitud leiba tartariga, oli tal ka pisut paha.
Homme sõidab tütarlaps tööasjus Brüsselisse. Ja muidu, kõik ülalkirjeldatud inimesed ja/või olukorrad on apsaluutselt väljamõeldud ja ei oma mingit seost whatsoever reaalsete inimeste ja/või olukordadega.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Vaga kaunis muinasjutt ja veel kaunimad pildid. Eriti meeldis mulle ratas, mis meenutab yks yhele minu lapsep6lve ratast, mis kunagi kuulus mu vanaemale ja oli omal ajal eriti kallis ja sheff s6iduriist. Pariselus on minul aga taani tyarlapsele risti vastupidised probleemid. Minu mees on nimelt yrgselt veendunud, et minu koht on rattaga Melbourne kihavas liikluses ja ta ei vasi mind 6hutamast mitmesugustele surmas6itudele kohaliku liikluse keskel. Mina oma v6imetes niivaga veendunud ei ole ja hiilin neist s6itudest k6rvale. Hoolimata ka faktist et viimasel ajal on mind motiveeritud uue punase minu ratta varviga taiuslikult harmoneeruva aeroergonoomilise kiivri ja manomeetriga (?) varustatud rattapumbaga. (Ka pump harmoneerub muuseas taiuslikult minu ratta punase varviga..)