Laupäeva õhtul sain ma alumise korruse jazzbaaris tuttavaks neiuga Leedust, kes tannebroogide maal juba mõnda aega on elanud. Mu meelest on see vahva, kuidas välismaal lätlast või leedukat kohates alati kiire vennastumine tekib. Üheskoos moodustasime balti rinde ülejäänud kohalviibijate suhtes. Kuigi hispaania José väitel oli tegemist Leedu noortemeistriga piljardis, on mul selle suhtes mõningad kahtlused. Samas on mu enda piljardimänguoskus tavaliselt võrdeline joodud õllega ja José ajab üldse palju hülgemöla. Sellepärast me teda armastamegi.
Aga muidu ma vist lõpuks avastasin selle saladuse, kuidas järgmise hommiku pohmakat vältida - tuleb lihtsalt juua head veini. Paraku ostis David paar päeva tagasi kolmeliitrise paki mingit kahtlast lõuna-ameerika Sauvignon Blanci, mis lõhnab täpipealt nagu kassi liivakast. Tundub, et järgmised kuus kuud koosneb meie menüü peamiselt kalast, krevettidest ja muust taolisest - kõik hautatud valge veini kastmes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar